Elu eakana: pensionisüsteemi esimene sammas vajab kõige rohkem putitamist, teine sättimist ja kolmas ergutamist. Maaleht uuris, missugused variandid on õhus.

Ideaalis võiks inimese pension olla 60−70% palgast. Tegelikult ootab meid heal juhul 40% harjumuspärasest sissetulekust, kusjuures aastatega ähvardab olukord üha kehvemaks minna.

Kui praegu kehtivas süsteemis muudatusi ei tehta, ei pruugi riik olla tulevikus võimeline pensione maksma.

Juba praegu ei kata töötajate makstud sotsiaalmaksu pensioniosa inimestele välja makstavat summat. Sel aastal on puudujääk 370 miljonit eurot ja see kasvab aasta-aastalt.

Praegustel pensionäridel pole siiski põhjust muretseda, neile makstakse raha kenasti välja. Hea uudis on, et järgmisel aastal peaks see sotsiaalministeeriumi prognooside kohaselt keskmiselt 5,8% tõusma. Küll aga tuleb mõelda tuleviku peale.

Pensionisaajate liiga kiire pealevool

Praeguse pensionieelarve defitsiidi põhjuseid on mitu, selgitas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk.

Esiteks liiga kiire pealevool – töövõimetuspensionäride arv on kümne aasta jooksul kasvanud kolm, eripensionäride oma neli korda. Lisaks läks ainuüksi 2010. aastal ennetähtaegselt pensionile kolm korda rohkem inimesi kui aasta varem.

Teine põhjus puudutab indeksit, mille kohaselt tõusid pensionid isegi kriisiajal, kui enamikul töötegijatest palku kärbiti. Kolmas põhjus on mõneks aastaks peatatud II samba riigipoolsete maksete taastamine.

“Pensionikindlustuse jätkusuutlikkus ei ole ainult Eesti, vaid kogu maailma, eeskätt nii-öelda rikaste riikide probleem, kus lapsi sünnib vähe ja eluiga aina pikeneb,” tõdes Rääk.

Seetõttu on ka Euroopa Komisjon andnud välja nn valge raamatu, kus on soovitused süsteemi muutmiseks – siduda pensionilemineku iga oodatava eluea kasvuga, piirata ennetähtaegse pensionilemineku võimalusi ja muid võimalusi tööturult varakult lahkuda, toetada säästude kogumise süsteemi jms.

“Ideaalis võiks pension olla 60−70 protsenti palgast, kuid praegu on see ebarealistlik,” märkis Tõnu Lillelaid rahandusministeeriumist. Pigem moodustab esimesest sambast makstav vanaduspension edaspidi heal juhul 40% viimati saadud palgast.

Poliituuringute keskuse Praxis analüütiku Andres Võrgu hinnangul on enamik pensionäre praegu kuhjunud vaesuspiiri juurde. “Absoluutses vaesuses on töövõimetuspensionärid,” selgitas ta.

Tulevikus võib olukord veelgi kehvemaks minna, kuna töötegijate osakaal kahaneb. Kui 2010. aastal oli Eestis üle 65aastaseid 17% rahvastikust, siis 2040. aastal on neid Praxise analüüsi kohaselt juba 26%. Sellisel juhul ei ole võimalik tagada isegi praegusel tasemel sissetulekut I sambast.

Süsteem vajab reformimist ja seda eelkõige I samba osas. Selleks on mitu varianti.

1. VARIANT paindlik pensioniiga

Praegu võivad mehed minna pensionile, kui nad on saanud 63aastaseks, naised natuke varem. Aastaks 2026 tõuseb üldine pensioniiga 65 aastani. “See on ajale jalgu jäänud ega arvesta inimeste tegelikku olukorda,” kritiseerib Eiki Nestor, üks praegusele süsteemile aluse panijatest.

Mõned inimesed käivad hea meelega veel 65seltki tööl, kuid teistel on tervis juba mitu aastat varem käest ära, nii et nad jõuavad enne õiget iga töövõimetuspensionäride ridadesse. Seega soosib üldise pensioniea tõus neid, kel töökoht ning tervis sellel töötamiseks.
“Mitmed riigid on aga jõudnud järeldusele, et pensioniiga ei ole mitte kuupäev passis, vaid periood,” selgitab Nestor.

Paindliku ea puhul saaks inimene pensionile jääda näiteks 60 ja 65 eluaasta vahel vastavalt oma soovile. Kusjuures 65selt pensionile minnes on pension oluliselt suurem kui 60selt, rõhutab sotsiaaldemokraat Nestor. (Ka praegu on Eestis võimalik minna pensionile juba 60aastaselt või lükata pensionile minek määramata ajaks edasi – toim.)

Aina enam kostab ka Brüsseli poolt soovitusi siduda pensionilemineku iga oodatava eluea tõusuga. See tähendab, et kuigi puhkama saab hiljem, jääb keskmine pensionil oleku aeg senisega võrreldes samaks.

2. VARIANT tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Praegu makstakse teatud ametite esindajatele, näiteks baleriinidele, kaevuritele, lenduritele jne, esimesest sambast vanaduspensioni tavapärasest tunduvalt varem.

“See pole vanadus-, vaid töötingimuste risk,” väidab Nestor. Seega tuleks need maksed pensionisüsteemi alt ära tuua. See mõjutab esimest sammast rohkemgi kui ea tõstmine.

Tema hinnangul on lahenduseks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.

3. VARIANT töövõimetuskindlustuse reform

Praegu on Eestis ca 850 000 tööealist inimest, püsivalt töövõimetuid on ligi 98 800 ehk kümnendik. Neist kaks kolmandikku ei tööta ja seega on nende peamine sissetulek töövõimetuspension.

“Töövõimetuspensionäre on Eesti kohta väga palju, ja kui me midagi ei tee, siis oleks neid prognoosi järgi 2020. aastal juba 176 000, mis on ilmselgelt üle võimete neid ülal pidada,” konstateeris Kristiina Rääk sotsiaalministeeriumist. Praxise hinnangul on see prognoos küll üle paisutatud, ent lahendust tuleks igal juhul otsida.

Lahenduseks oleks juba alustatud töövõimetuskindlustuse reform, mille eesmärk on aidata tööle erivajadusega inimesed, kes suudavad ja soovivad töötada. Reformi esimeses etapis võetakse kasutusele uus töövõime hindamise metoodika. “Praegu vaatame, mida inimene ei saa teha, edaspidi vaatame, mida ta saab,” selgitas Rääk. Nende inimestega tegeleks töötukassa ja töövõimetuspensioni asemel makstaks neile toetust või hüvitist.

Suhteliselt lihtsa lahendusena tunduks ka see, et aidata võimalikult kiiresti terveneda neil, kes tervise tõttu on ajutiselt tööst kõrvale jäänud.

4. VARIANT vähem enneaegse pensioni kasutajaid

Praegu on kolm aastat enne õiget iga eelpensionil kolmandik meestest ja kümnendik naistest.

“Ennetähtaegselt jäävad pensionile madala hariduse ja madala kvalifikatsiooniga inimesed,” rääkis Andres Võrk. Tema hinnangul on pensioniea tõstmine suurendanud eelpensionile ja töövõimetuspensionile jäämist.

Kui pensionieani kolm aastat, on võimalik minna eelpensionile. Need inimesed ei või aga enam tööle minna. Samas on nende sissetulek väiksem, kui oleks õige ea saabudes pensionile jäädes.

Siin oleks lahendus nn elukestev õpe ja veel soliidses eas uue ameti või oskuse omandamine, mis tagaks töö ja vähendaks eelpensionile jäämist. Praeguseks juba eelpensionile läinute jaoks võiks Võrgu hinnangul teha tööturule naasmise paindlikumaks.
Üks võimalus on ennetähtaegse pensioni suurust vähendada, aga lubada saada väikest töötasu.

5. VARIANT pension või töötamine

Praegu käib tööl veerand vanaduspensionäridest, teenides väikesele sissetulekule lisa valvuri, koristaja, riidehoiutädi või mõne muu osalise ajaga tööga.

“Peale Eesti pole see mujal võimalik,” väidab Eiki Nestor. Andres Võrk märgib samas, et pensionäridel on lubatud töötada õige mitmes Euroopa riigis. Piiranguteta näiteks Austrias, Bulgaarias, Küprosel ja Tšehhis.

Nestor pole tegelikult seda meelt, et pensionäridel tuleks töötamine keelata. “Ka eakana töötamist tuleks soodustada!” põhjendab ta. “Pensionärid, kes käivad tööl, maksavad mingis mõttes omale ise pensioni.”

Kui tuleks valida pensioni või töölkäimise vahel, siis tõenäoliselt loobuks suurem osa töötamisest, sest palk jääb enamasti alla miinimumi. Vabanevatele kohtadele on aga raske leida (nooremaid) töötajaid, kuna madal palk ei ahvatle. Seega jääks palju töökohti täitmata.

Vello Anipai (66)

– Jäi pensionile 2007. aastal.

– Pension 300 eurot ja 28 senti.

– “Kui peaksin vaid pensioniga toime tulema, siis sellist
elukvaliteeti mul poleks,” nendib mees. Ta on õnnelik, et saab elada ühes tütre ja lastelastega. Tulemusliku vanaisatöö eest valiti Vello Anipai läinud aastal lausa aasta vanaisaks.

Inga Anipai (42), Vello tütar

– Pensionini üle 23 aasta, kui pensioniea tõus 65 aastale
laieneb ka talle.

– Töötab Võrus juristina. Mida toob tulevik, seda ei oska naine ette kujutada. “Minu ametiga on ju selline lugu, et ma võin veel kümme aastat pärast pensionile jäämist tööd teha,” selgitab Inga oma olukorda. Ehkki praegused seadused lubavad nii töötada kui samas ka pensioni saada, pole naine kindel, et need asjad ka paarikümne aasta möödudes nii on. “Igatahes on mul kolmas sammas tehtud,” ütleb ta lõpetuseks.

Miia Isabel Anipai (9), Inga tütar

– Pensionini 58 aastat, kui teostub plaan tõsta pensioniiga 67 eluaastani.

– Õpib Rõuge koolis. Mida aga Miia Isabel pensionist teab? “Kui sa vana oled ja tööl ei käi, siis sa raha ei saa, sellepärast tuleb noorena tööd teha ja makse maksta, et siis pärast saaks raha.” Praegu on nii, et kui vanaemal-vanaisal pensionipäev, siis on ka Miial lootust väikesele taskurahale.