Ajal mil arenenud side võimaldaks riigiametnikel töötada igas linnas ja enamikus küladeski, näib ametnike füüsiline koondumine Tallinna olevat kaotanud igasuguse mõtte.

Peaminister Andrus Ansipi jutt, et ministeeriumide allasutused võiksid senisest rohkem töötada väljaspool Tallinna, puhus lõkkele Eesti ühiskonnas pikemat aega hingitsenud unistuse.

Esines ju Andrus Ansipi eelkäija peaministritoolil ja praegune koalitsioonipartner Mart Laar juba 2000. aastal ettepanekuga viia riigi administratiivne pealinn kõige naha ja karvadega Tartusse.

Laari idee oli kannustatud haridusministeeriumi Tartusse kolimise (logistilisest) vägiteost, millega sai hakkama haridusminister Tõnis Lukas.

Järgmise kolijana pakkus Laar välja kultuuriministeeriumi. Toona Tartu linnapea ametit pidanud Anisp nimetas peaministri plaani tunnustuseks Tartu linnale.

Juhid köögis ja karjamaal

Kuid aeg ja küllap ka Tartu linn polnud Laari mõtte teoks tegemiseks veel küpsed. Eesti riigi päevakavas seisid tähtsamana liitumine Euroopa Liidu ja NATOga.

Nüüdseks on need suured sihtmärgid saavutatud ning ühiskonnas tajutav nõudmine keskenduda senisest enam siseriikliku elu korraldamisele.

Üks pakilisemaid tegematajätmisi on haldusreform.

Ansipi kolimisjutu taga võibki aimata kaalutlust, et riigiasutuste maakondadesse viimine aitaks pehmendada sealsete avaliku sektori töökohtade olulist vähenemist, mille haldus- ja haridusreformid kindlasti kaasa toovad.

Ühtlasi annaks radikaalne riigireform valitsusele senisest suurema moraalse õiguse oodata omavalitsustelt samasugust ennastohverdavat käitumist üldise hüve nimel.

Ning mis peamine: kui tosinkond aastat tagasi oli Eesti alles tiigrihüppel, siis nüüdseks on hüpe sooritatud ning mobiilsel internetil põhinev infoühiskond muutunud tõsiasjaks.

Töörahva juhile Vladimir Leninile omistatav ütlus, et iga köögitüdruk võib õppida riiki juhtima, ei pruugi küll paika pidada, ent riiki saab tänapäeval juhtida tõepoolest igast köögist ja karjamaalt.

Ametnike füüsiline koondumine Tallinna näib olevat kaotanud igasuguse mõtte.

Keda kolida?

2001. aastal tegi Riigikogu liige Kalev Kukk ettepaneku viia Tartusse ka Riigikontroll.

Toonane riigikontrolör Juhan Parts tõrjus selle väitega, et kuna valitsusasutused asuvad Tallinnas, peab seal töötama ka neil silma peal hoidev Riigikontroll.

Praegu peaminister Andrus Ansipi nõunikuna töötav Kalev Kukk pole tänini oma ideest taganenud.

”Minu toonane väljaastumine Riigikontrolli Tartusse viimise eest oli väga tõsiselt mõeldud ja olen ka praegu sama meelt. Tollane riigikontrolör võttis seda kahjuks kui poliitilist rünnakut Riigikontrolli vastu,” ütleb Kukk.

Riigikontrolli Tartusse kolimine aitaks Kuke sõnul vähendada Eesti Tallinna-kesksust ilma valitsusstruktuuri kui tervikut lõhkumata (haridusministeeriumi kolimist Kukk muide ei toetanud).

Teiseks rõhutaks territoriaal­ne eraldatus pealinnast Riigikontrolli toimimiseks hädavajalikku sõltumatust täitevvõimust.

Kolmandaks aga aitaks Riigikontrolli füüsiline paiknemine Eesti keskel kaasa tema tegevusele kohalike omavalitsuste kontrollimisel.

Enamgi veel. “Pidasin siis ja pean ka praegu mõistlikuks ja vajalikuks õiguskantsleri viimist Tartusse. Viimast toetab kas või Riigikohtu asumine Tartus, mis küll mõne juristi arvates olevat hoopis vastuargument,” ütleb Kukk.

Kalev Kukk selgitab, et Riigikontrolli ja õiguskantsleri paiknemist Tartus toetab omalt poolt ülikool.

Need kaks institutsiooni vajavad Tartu Ülikooli, ja vastupidi.

Teistest valitsusasutustest peab Kukk mõeldavaks maanteeameti, patendiameti ja muinsuskaitseameti Tallinnast välja kolimist.

Riik ei lõpe Mõigus

Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse juhataja Hannes Palang leiab, et riigiametite Tallinnast välja kolimine oleks abinõu ääremaastumise vastu.

“Tänapäeva Eesti üks tõsisemaid probleeme on see, et oma 1,3 miljoni elanikuga ei suuda me kogu territooriumi katta,” ütleb Palang. “Riigiametite väljakolimisega tekiks aga terve hulk korralikke töökohti väljaspool pealinna. Inimestel tekiks tillukene lisamotivatsioon tulla/minna pärast ülikooli lõpetamist elama mujale kui Tallinna või Tartusse. Tekiks tunne, et riik on kohal, mitte ei asu kuskil teisel pool Mõigu ummikut.”

Palang toob eeskujuks Hollandi, mis on pindala poolest enam-vähem Eesti suurune riik, kuid mille asutused on hajutatud eri kohtade vahel.

Ka paljudes teistes riikides – kas või Saksamaal – ei asu valitsus sugugi riigi suurimas või äriliselt kõige tähtsamas linnas.

Mõistagi on Lääne-Euroopas linnadevaheline transpordivõrk arenenum kui meil, kuid just riigiasutuste hajutamine aitaks siingi ergutada teede ja raudteede kaasajastamist.

Palang nimetab mõistlikuks keskkonnaministeeriumi haldusala laotamist üle Eesti ja miks ka mitte kultuuriministeeriumi Tallinnast minema kolimist.

Küll aga tuleb tema sõnul kaaluda, kas lisaks Pärnule, Tartule, Jõhvile, Narvale, Viljandile ja Rakverele leidub Eestis asulaid, mis riigiasutusele kodu pakkumisega toime tuleksid.

Rumalusi teha ei tohi

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp hoiatab siiski, et riigiasutuste Tallinnast ära kolimise puhul on vaja kaaluda kaht aspekti.

Esiteks: kuivõrd see turgutab mõne piirkonna arengut.

Teiseks: kuivõrd raskendab kolimine riigiasutuse tööd (s.t mõjub halvasti inimeste koostöövõimele, põhjustab eraldatust, takistab info liikumist).

“Olles kursis riigiasutuste töö iseloomuga, ei pea ma lähiajal mõistlikuks ministeeriumide ega peamiste ametite peakontorite Tallinnast ära kolimist,” leiab Uudelepp.

Tema hinnangul on valdkonna arengu suunamise ja poliitika kujundamisega tegelevate asutuste puhul on väga oluline omavaheline koostöö. Selliste asutuste hajus paiknemine üle riigi raskendaks seda veelgi.

“Samuti on sellistesse asutustesse keeruline leida vajalikku tööjõudu mõnes maakonnakeskuses,” leiab Uudelepp.

Küll aga võiks tema sõnul kaaluda kaht tüüpi asutuste kolimist.

Esiteks asutused, mis pakuvad suhteliselt standardseid tugiteenuseid ja mille töötajaid oleks võimalik kohapeal hõlpsasti välja koolitada või mis ei vajagi töötajate füüsilist kohalolekut, näiteks raamatupidamisüksused.

Teiseks asutused, mille kolimine maakonda toetaks sellele piirkonnale omaste teadmiste ja kogemuste edasiarendamist.

“Näiteks midagi merenduse ja laevandusega seotut võiks paikneda Saaremaal või Pärnus. Siin on väga suur roll sellel, millistel teemadel pakutakse piirkonnas ka kutseharidust ja täienduskoolitusi,” ütleb Uudelepp. “Nii tekiks asutuste kolimisel sünergia ja neisse oleks võimalik leida ka sobiva kompetentsiga tööjõudu.”

Maalehe ettepanekud riigireformiks

Maalehe meeskond ei teinud reformiks muud, kui kuvas arvutiekraanile Eesti riigiasutuste täieliku nimekirja (www.eesti.ee/est/kontaktid/valitsusasutused/riigiametid) ning laskis fantaasial lennata.

– Riigikontrolli ja õiguskantsleri kolimine Tartusse looks sinna linna väga tugeva teoreetilise ja praktilise õiguse mõistmisele pühendunud asutuste klastri, eesti keeles kobara või kimbu.

– Kultuuriministeeriumi kolimine ülikoolilinna päästaks haridusministeeriumi tema senisest üksindusest.

– Tallinnas maa pealt pühitud Eesti Kunstiakadeemia jaotamine Tartu ja Viljandi vahel lahendaks akadeemia ruumimured ning toetaks kultuuri- ja hariduselu õilmitsemist neis linnades.

– Ülejäänud Eestile vahendaks seda melu Tartus tegutsev kultuurikanal ETV 2.

nEesti Rahvusringhäälingu mõne programmi Tallinnast välja viimine järgiks Soome eeskuju (YLE 2 töötab Tamperes) ning päästaks vajadusest ehitada Tallinna uus ja kallis maja.

– Kui kolida Tartusse veel patendiamet, maa-amet ja statistikaamet, mis sobiksid hästi kokku juba seal töötava ravimiameti ja PRIAga, olekski Tartust kujunenud sisuliselt Eesti teine, rahulikum ja akadeemilisem pealinn.

– Metsadest, soodest ja merest ümbritsetud Pärnusse sobiks hästi keskkonnaministeerium ühes keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaametiga ning Riigimetsa Majandamise Keskus koos Erametsakeskusega.

– Rannalinna võiks kolida ka noorteringhäälingu Raadio 2.

– Sisekaitseakadeemia ning vanglate juhtimiskeskuse asutamine Jõhvi kujundaks Ida-Virumaale tugeva julgeolekukeskuse, mis peaks olema kõigiti kasulik nii riigile tervikuna kui ka maakonnale, mida seni on vaevanud kahe silma vahele jäämise sündroom.

– Maanteeameti töötajad saaksid aga Paides imetleda ja iga päev kasutada Mäo uut mitmetasandilist ristmikku, mis oma monumentaalsuselt ei jää maha iidsete tsivilisatsioonide arhitektuurisaavutustest.