Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on selgelt kõige suuremate lubadustega nii sotsiaalkaitse osas kui ka aktiivse tööpoliitika ja elukestva õppe osas, leiavad poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud.

Need kaks erakonda sooviksid läheneda kiiresti Põhjamaade mudelile ning rahastada lubadusi kõrgemate maksudega. Sellele lisandub veel ka sotside soov töösuhete suuremaks reguleerimiseks. Samas rõhutavad analüütikud, et nende erakondade puhul jääb küsimuseks, kuidas sobib taoline mudeli Eesti jaoks ja kui jätkusuutlik see on pikema aja jooksul.

Kõige tagasihoidlikemate uute lubadustega on analüütikute hinnangul IRL ja Reformierakond, kes oluliselt tööturgu mõjutavaid toetusi ja teenuseid juurde ei luba ning makse nende rahastamiseks ei plaani tõsta. Pigem rõhutatakse elukestva õppe rolli.

Nende erakondade puhul jääb küsimuseks, kuidas tegeletakse kõrge tööpuudusega ja töötute vaesusriskiga lähematel aastatel.

Nelja suure erakonna vahepeale jäävad Praxise hinnangul Rahvaliit ja rohelised. Nad suurendaksid osasid sotsiaaltoetuseid või reformiksid olemasolevaid. Rahvaliit rõhutab rohkem tööhõiveprogramme, rohelised aga elukestvat õpet.

Roheliste ja Rahvaliidu puhul jääb küsimuseks, kuidas nende erinevad üksikud kuid ambitsioonikad lubadused tööturgu ja selle paindlikkust mõjutavad ja kuidas tagatakse nende lubaduste rahastamine.

Erakondade ühisjooneks on lubadus lihtsustada töö- ja pereelu ühitamist. Seda tehakse lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise abil.

Erakonnad soovivad tõsta ka töötajate turvalisust tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse abil. Samuti lubatakse tööandjatele maksusoodustusi investeerimisel töötajate tervisesse või haridusse.