Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo ütles riigikontrolli eile avaldatud auditit kommenteerides, et universaalset haiglate arvu optimumi pole olemas.

“Samamoodi pole kõigi eest võimalik vastata, mitu autot peres on optimaalne,” kirjutas Aaviksoo Praxise blogis.

“Riigikontrolli peamine eeldus on sarnane viimastel aastatel haigekassa ja ka sotsiaalministeeriumi poolt väljendatud mõttega, et suurim probleem tervishoius on ressursside piiratus,” sõnas ta.

“Samal ajal ei loetle näiteks infoühiskonna arengukava proovikivina kulude suurenemist, vaid näiteks ligipääsu tagamist kõikidele läbi parema infrastruktuuri, aga samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori madalat lisandväärtuse loomise võimekust,” märkis ta.

Aaviksoo nõustus, et lähtudes kehtivast tervishoiupoliitikast ja -korraldusest ei ole haiglavõrk optimaalselt korraldatud. “Aga kas kõik kehtivad eeldused on ise otstarbekad, pole samuti kindel. Näiteks eeldus, et kõik piirkondlikus haiglas toimuv on patsiendile parem kui maakondlikus haiglas,” ütles ta.

“Tervishoid elab kogu maailmas väga kiirete ja nn purustavate muutuste ajastul. “Vähem sedasama” printsiip ei ole kindlasti tark eeldus, millest lähtudes investeeringuid kavandada. Pigem tuleks küsida, mida paremat saame, kui meil on 19 haiglat 5 või 13 asemel?” rääkis Aaviksoo.

Tema sõnul võiks arutelu uuele rajale aidata see, kui analüüsida tervishoiukulusid meditsiiniliste seisundite – näiteks südamehaigused vs vähiravi – lõikes, mitte administratiivsete üksuste lõikes. “Usun, et see oleks ka oluliselt patsiendikesksem. Ega’s patsient soovi “haiglaravi” ja “perearstiabi” ja “tablettravi”, vaid ikka oma haigusele leevendust,” sõnas Aaviksoo.

Riigikontroll avaldas eile värske auditi, milles märkis, et haiglavõrgu arengukavas ette nähtud aktiivravi haiglavõrk on liiga suur ning jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks.