Poliitikauuringute keskus Praxis märkis, et haigekassa peaks enam arvestama sellega, millist mõju avaldavad nende otsused väljaspool tervishoiusüsteemi.

Mitmete haigekassa pädevusse jäetud otsuste langetamisel on olulisteks kriteeriumeiks valitud muuhulgas haiguskoormus ning kulutõhusus, kirjutas Praxis oma blogis.

Haiguskoormus määrab diagnoosirühmad, millega strateegiliselt tegeletakse. Kulutõhusus on aga abiks otsustamisel, kas ja mil määral väärib ravi rahastamist.

Haiguskoormuse arvutustele tuginedes käsitleb haigekassa prioriteetsetena südame-veresoonkonna haiguseid, pahaloomulisi kasvajad ning vigastusi-mürgistusi.

“Esmapilgul loomulik valik – loetletud on peamised surmapõhjustajad Eestis,” kommenteeris Praxise ekspert Vootele Veldre.

Samas lisas ta, et kui jätta surmadest tingitud koormus kõrvale ning keskenduda üksnes haigestumisest tingitud haiguskoormusele, muutub pilt oluliselt.

Jätkuvalt esikohal olevate südamehaiguste järele liiguvad haigused, mis ei tapa, kuid mõjutavad kümnete tuhandete perede elu: liigeste ja lihaste haigused ning vaimsed häired.

Veldre sõnul on haigekassa hoovad liigeste ja lihaste haiguste ning vaimsete häirete mõjutamiseks on võrratult paremad kui meetmed vigastuste ja mürgistustega võitlemisel.

“Sarnaselt pakub mõtlemisainet tervishoiuteenuste loetelu täiendamiseks tehtavate ettepanekute arvestamisel-mittearvestamisel kasutatav kulutõhususe metoodika,” lisas ta.

Hankides teadmist, kas ja kui palju üks või teine raviviis alternatiivist parem on, kasutatakse valemeis vaid meditsiinilisi, ravikindlustuse eelarve raamides olulisi kulu-tulunumbreid.

Tähelepanuta on aga jäänud väljaspool tervishoiusüsteemi jäävad kulud-tulud. “Need viimased on mitmete haigusgruppide puhul meditsiinilistest kuludest tohutult suuremad,” kinnitas Veldre.

Ta tõi näiteks, et ühe spetsiifilise haigusgrupi, autoimmuunsete liigesepõletikega kaasnevast kulust moodustas haigekassa kantav kulu vaid viiendiku.

“Julgemata väita, et ülalnimetatud meetoditele tuginedes langetatakse halbu otsuseid (vähemalt ühe haigusgrupi puhul on üks arvamusliidritest nii arvanud), leian, et jäädes toetuma samadele meetoditele ka tulevikus, ei ole võimalik väga häid otsuseid langetada,” ütles ta.

“Kasutatavad meetodid sobituvad kenasti haigekassale seadusega antud rolliga, kuid seatud juriidiline raam ei välista teistsuguseid lahendusi,” rõhutas Veldre.

Allikas: Praxis: haigekassa peaks vaatama laiemat pilti, ERR