Kõikidest eksportivatest ettevõtetest tegeleb allhangetega vaid alla kümnendiku firmadest.

Poliitikauuringute keskuses Praxis valminud analüüs „Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused” lükkas ümber arvamuse, justkui keskenduks Eestist eksporditav ainult allhankele ja täidetakse ainult etteantud tellimusi.

Praxise analüütikud leidsid pea pooltteist tuhandet ettevõtet küsitledes, et kõikidest firmadest, kes ekspordiga tegelevad, on kõigest üheksa protsenti neid, kes teevad ülekaalukas mahus või peamiselt allhankeid. 45 protsenti oli aga ettevõtteid, kelle ekspordist 90–100 protsenti moodustab omatoodang või -teenus. „Seega ei saa kinnitada arvamust, et Eesti eksportijad on valdavalt allhankijad,” seisab analüüsis. Ettevõtete arv, kelle müügitulust üle poole moodustab eksporditulu, on ligi 40 protsenti.

Keskmise suurusega ettevõtte Mistra-Autex AS-i juht Priit Tamm arutles, et Eesti kui allhankemaa on halva kõlaga vaid klassikalises mõttes. „Kui räägitakse, et allhange on halb, mõeldakse sellega vist tegevusviisi, kus näiteks õmblejatele saabub Hiinast rull kangast ja Lääne-Euroopast joonised ning tehakse etteantu järgi särk, pakitakse ära ja saadetakse minema. Selliseid firmasid võib Eestis tõepoolest olla see üheksa protsenti,” arvas ta.

„Kui aga meie täidame Volkswageni tellimust, mis on keeruline nii disaini kui tehniliste omaduste poolest, ja toote väljatöötamine võtab aasta-kaks aega, siis kuulume uhkusega allhankefirmade hulka,” lisas Tamm.

Vastutus tarne eest

Töötajate arvu ja käibe poolest ei ole tekstiilitööstur Wendre AS enam väikese või keskmise suurusega ettevõte, kuid sellest räägitakse kui erinevatele tekstiili jaemüüjatele allhanke tegijast. Wendre juht Vahur Roosaar ütleb, et nende tegevust ei peaks nii kirjeldama. „Meie arendame tooteid koos tellijaga ning vastutame ise terve tarneahela eest – otsime toorme, ladustame, transpordime, toodame. Isegi kui meie toode läheb kellelegi private label’iks, ei ole see allhange, sest võtame vastutuse kogu ahela eest,” rääkis Roosaar. „Kui aga allhanke puhul surutakse lisandväärtus väga alla ja tellimusele pannakse selline hind ette, et firma ei jõua töötajatele palkagi maksta, ei ole see tõesti jätkusuutlik tegevus,” ütles ta.

KOMMENTAAR
Allhankija kui tellimuse täitja

Risto Kaarna
Praxise analüütik

Allhanke tegijate all mõtlesime siin ettevõtteid, kes täidavad vaid tellimust. Kuna nii vähesed eksportijad teevad allhankeid, peaks see lükkama ümber levinud arusaama, et Eesti on allhankemaa. Samas on toote või teenuse pakkumine teisele ettevõttele täiesti normaalne äritegevus ja olulisem küsimus võiks olla pigem selle tegevuse lisandväärtuse suuruse kohta või teisisõnu, selle tegevuse asetsemise kohta globaalses väärtusahelas. Allhanget on võimalik teha nii lihtsat kui ka keerulist, standardset kui ka innovaatilist.

See, et allhanke tegijate numbrid ei ole võrreldes 2008. aastaga eriti muutunud, võib lugeda heaks saavutuseks – meie ekspordinäitajad ei saanud majandussurutises väga oluliselt kannatada, ei toimunud midagi drastilist.