Kriiside puhul on selgelt näha, et linnastumine kiireneb ja mitte üksnes Eestis, vaid see kehtib ka teiste riikide kohta. Näeme ka Soome põhjal, et üldiselt kipuvad pealinn ja suuremad linnad olema tõmbekeskused, mille poole tööjõud liigub. Oulus pandi Stockmann kinni, Nokia enam ei tööta, tööd on vähem. Samal ajal käib valglinnastumine, Eesti ehitajad ehitavad Helsingi äärelinnades maju põhja poolt pealinna kolijatele.

Suuremad linnad on majanduskasvu vedajad ja investorid vaatavad tihtipeale tõesti linna rohkem kui riiki. Kas Ida-Virumaa puhul oleks suurem Tallinnasse kolimine tingimata lahendus, seda ma nii kindlalt öelda ei oska. Üleskutseid kolida Tallinnasse ja Harjumaale saaks teha pigem siis, kui oleks teada, et Harjumaal saada olevad töökohad vastavad Ida-Virumaal koondatavate inimeste kvalifikatsioonile. Üldiselt on Eestis küll suurem mure kvaliteetse ja kvalifitseeritud tööjõu saadavusega.

Tööjõu saadavus Ida-Virumaal võib olla ka investoritele võimalus, sest Harjumaal on mõnda projekti alustada praegu juba liiga kallis.

Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi maa-ala lahutamatu ja jagamatu tervik ning igal kodanikul on õigus valida oma elukohta. Regionaalarengu strateegia visioonist lähtudes peaks iga Eesti piirkond oma eripärale tuginedes panustama riigi kui terviku arengusse ning saab osa sellega kaasnevatest hüvedest. Töötute Ida-Virumaalt Tallinna suunamine ei toeta eeltoodutest kumbagi.

Selle asemel et lahendada probleemi Ida-Virumaa inimestest tühjendamisega, võiks riigil olla piirkonnaga koostöös kokku lepitud pikaajaline ja terviklik strateegiline visioon, milline on Ida- Virumaa 20–30 aasta pärast. Arvestada tuleks nii ülemaailmseid kliimakokkuleppeid, energeetikasektori tulevikku, julgeolekuteemasid kui ka rahvastikutrende.

Selle visiooni eluviimist toetavate tegevuste osa võiks olla ka näiteks sealse ettevõtluse mitmekesistamine, aga ka inimestes ettevõtliku hoiaku kujundamine ja riigiasutuste kohaloleku tugevdamine. Samuti tuleks edendada kaugtööd võimaldavaid ühendusi. On veel palju muid tegevusi, mis aitaksid Ida-Virumaal anda oma panust Eesti kui terviku arengusse. Ida-Virumaa inimesed omakorda tunneksid, et Eesti riik toetab neid probleemide lahendamisel.