Täna tööturu uuringut esitlenud eksperdid soovivad, et erinevad tööturu osapooled ei räägiks omavahel manifestide keeles.

«Tegemist on selgelt akadeemilise uuringuga, millel on oma poliitikasoovitustest väljund,» rõhutas uuringu üks läbiviijaid, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. «Meie kui akadeemilise poole siiras soov on, et erinevad osapooled ei räägiks omavahel manifestide keeles. See on täna kahjuks Eesti ühiskonna häda, et ühelt poolt tööandjad räägivad manifestidega ja teiselt poolt ametiühingud vastasid neile manifestiga.»

«Meie eeldaksime, et need [uuringu tulemustest lähtuvalt tehtud] poliitikaettepanekud oleks edaspidi pigem läbirääkimiste ja kokkulepete aluseks, mitte manifestide aluseks, meie üritame sellest [manifestidest] end kindlasti distantseerida,» lausus Eamets.

Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskuse Praxis, analüüsis turvalise paindlikkuse (flexicurity) kõiki nelja komponenti: paindlik tööseadusandlus, tõhus sotsiaalkaitse süsteem, tulemuslik aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem.

Uuringust ilmnes, et Eesti tööturg küll paindlik, kuid vaeslapse rolli on jäänud eriti aktiivne tööpoliitika ja sotsiaalkaitse ning ka elukestev õpe. Sellest lähtuvalt andsid eksperdid kümme poliitikasoovitust.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.