Praxise juhtuse liige Katrin Pihor

Usun, et paljud on kokku puutunud olukorraga, kus bussiliin lõppeb ühe valla või maakonna piiril või kus naabervaldades tegutsevad paarikümne kilomeetri raadiuses korraga kaks sulgemisohus kooli või valda rajatud uus tööstuspark viib linnast ettevõtjad ja töökohad. Suuremate omavalitsuste puhul on võimalik neid probleeme vältida ja tagada piirkondade terviklikum planeerimine ja ühiselt toimimine. Tekib rohkem koostööd ja vähem konkurentsi.

Probleem on selles, kuidas tagada, et häid inimesi jaguks kõikidesse Eesti piirkondadesse ning nad saaksid ka oma töö eest väärilist tasu. Näiteks väiksema vaha keskkonnaspetsialistil jagub ehk tööd vaid paari tunnijagu nädalas ja sellisel juhul tuleb tal otsida lisateenistust mujalt. Või tuleb lastekaitsespetsialistil võtta üle ka sotsiaaltöötaja roll nii puuetega inimeste kui ka vanurite eest hoolitsemisel.

Kolmanda, kuid mitte vähemtähtsa aspektina tõstaksin esüe suuremate omavalitsuste mõjukuse kasvu riigihalduses. Suuremal omavalitsusel on suurem eelarve, rohkem kohustusi, aga ka suurem vabadus otsustada oma vahendite kasutamise üle. Suuremates omavalitsustes arutletakse, milline koolidest korda teha, väiksemates omavalitsustest käib arutelu selle üle, kas vahetada koolimaja aknad või küttesüsteem. Ehk siis võiks eeldada, et suurematel omavalitsustel on paremad eeldused iseseisvaks majandamiseks.

 

Allikas: 1 küsimus: Mis muutub Eesti elus paremaks pärast haldusreformi? , Haldusreform