Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist selgus, et suurel osal Eesti elanikest pikaajalisi sääste ei ole, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul peaks kolmandik inimestest töö kaotuse korral vastu vähem kui kuu aega.

Eesti elanike ootused oma elatustaseme säilitamise osas pensionieas on kõrged, samas nende säästukäitumine ei vii ootuste täitumiseni, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Lee Maripuu tõdes, et ennekõike usuvad inimesed, et pension moodustab tulevikus 70% nende viimasest palgast, tegelikkuses aga annavad I ja II pensionisammas kokku vaid umbes 40% pensionieelsest sissetulekust.

“Uuringute andmetel, tõesti, ligi pooltel inimestest on sääste, aga säästud tervikuna ei ole kuigi suured. Enamasti ei ületa need 1000 eurot, mis tähendab seda, et inimesed on haavatavad ootamatute olukordade vastu. Näiteks kui inimene kaotab töö või jääb pikemalt haigeks, siis 1/3 eestimaalastest peaks vastu vähem kui kuu aega,” selgitas Maripuu.

Swedbanki pensioniuuringust selgub, et 43% küsitletutest püüab end pensionipõlves kindlustada sellega, et jätkab töötamist, 36% küsitletutest on soetanud kinnisvara ja loodab selle teenima panna, 29% inimestest loodab laste abile ning vaid 17% küsitletutest kogub pensionipõlveks raha.

Poliitikauuringute keskus Praxis pakkus välja mitu poliitikasoovitust nii pankadele kui ka riigile, kuidas julgustada inimesi rohkem säästma. Näiteks tunnevad inimesed puudust sõltumatust finantsnõustamisest.

“Täitsa selgelt tuli välja see, et noortele sobivad rohkem mängulised säästutooted, vanemaealised tahavad personaalset nõustamist ja pered tahavad üldse teadlikumad olla finantsteemades ja saada mõistlikul moel pakutud lahendusi,” rääkis Praxise analüütik-projektijuht Mari Rell.

Lihtne ja märkamatu säästmise moodus oleks Praxise hinnangul tööandja poolt palgapäeval osa töötasust otse töötaja säästmiskontole suunamine.

Vaata videoklippi siit!