“Maapiirkondade põhimure on töökohad. Kuni pole head ja tasuvat tööd, liiguvad inimesed maalt ära linnadesse ja sealt edasi on kohalike omavalitsuste ülesanne luua keskkond, kus töökohad tekiksid. Aga siin jäävad tänaste omavalitsuste käed lühikeseks. Juba tuhande elanikuga vallas on suhteliselt keeruline hakata aktiivselt ettevõtlust arendama. Selleks on vaja suuremat, võimukamat, paremate teadmistega, paremate spetsialistidega omavalitsust,” vastas Pihor.

Tema sõnul on Praxis juba viimased 15 aastat veendunud, et Eestis on liiga palju väikesi omavalitsusi. “Selleks, et saaksime tõesti piirkondlikult tasakaalustatud majandusmudelit arendada, on vaja tugevamaid ja suuremaid omavalitsusi,” ütles ta.

Kui osade inimeste hinnangul peaks vald olema inimesele lähedal, siis Pihori sõnul on teenuste struktuur ja toimimine oluliselt muutunud. Tema hinnangul ollakse võib-olla liigselt kinni valla mudels.

“Võib-olla peaks hoopis rääkima küla- või kogukonnamudelist, mis oleks inimestele palju lähedasem. Kui vaatame Tartu lähedalegi, siis kui paljud inimesed tunnetavad valla identiteeti ja kui palju nad on tegelikult kinni ikkagi oma kogukonna identiteedis või piirkonna identiteedis. Mustrid, kuidas inimesed täna liiguvad, kuidas tööl käivad, kus töökohad paiknevad, kus on elukohad – nii palju on liikumise areaal suurenenud. /…/ Kuna toimepiirkond on kasvanud, peame mõtlema ka selle peale, kuidas seda suuremat toimepiirkonda saab paremini juhtida. Selleks ei ole väga mõistlik jätkata killustunud pisikeste omavalitsustega, vaid pigem on mõistlik need omavalitsused kokku panna ja seda suurena juhtida,” selgitas Pihor.

Tema usub, et ministeeriumid on valmis suuremaid omavalitsusi rohkem kuulama.

“Kui see võimaldab Eestil tervikuna oma arengueesmärke paremini saavutada, siis mina küll kuulaksin, mida omavalitsustel öelda on, sest nemad teavad paremini, mis on kohalikud vajadused, mida peaks tegema, et see piirkond võiks areneda,” ütles Pihor.

Tema on ka selle poolt, et viia osa riigiasutusi väiksematesse kohtadesse.

“Kui mõtlen, kuidas meie riik liigub rohkem e-riigi poole, siis miks me peaksime kõik need e-teenuseid pakkuvad asutused koondama Tallinna. Normaalne või loogiline on see, et võib-olla need inimesed või ametnikud, kes osalevad väga palju koostööprotsessides ja koosotsustamises, jäävad Tallinna. Aga tugistruktuurid, rakendusüksused – miks need peaks olema,” arutles ta.