Kui riigikogu võttis mullu suvel vastu praegu kehtiva töölepinguseaduse, tehti seda „paindliku turvalisuse” sildi all. Eile esitletud Tartu ülikooli ja poliitikauuringute keskuse Praxis uuring näitas aga, et sellest lipukirjast kehtib vaid üks pool – paindlikkus. Turvalisusest on asi väga kaugel. Ja veelgi enam: üheski teises Euroopa Liidu riigis ei kulutata ühe töötu ümberõppeks ja nõustamiseks vähem raha kui Eestis.

Uuringu autorid on teinud mõistlikke ettepanekuid, kuidas asju paremaks muuta. Neid on päris palju, kuid siinkohal nimetame need, mis Eesti Päevalehe hinnangul on kõige tähtsamad.

Esiteks tuleks pikendada pensionieelikutele töötuskindlustushüvitise maksmist, et motiveerida neid lihtsustatult öeldes minema uuesti õppima, mitte eelpensionile. Nii oleksid nad majanduselus kauem aktiivsed.

Teiseks tuleks võimaldada töötuna registreerituil natuke töötada – kas või mõned tunnid nädalas. See aitaks omandada uusi oskusi ja parandaks uue töökoha leidmise väljavaateid.

Kolmandaks tuleks parandada laste päevahoiu võimalusi: et lasteaed ei oleks tingimata suur asutus, mis töötab äripäeviti hommikust õhtuni, vaid et loodaks rohkem paindliku graafikuga pisikesi (era-) lasteaedu, kuhu saaksid lapsi jätta need, kes peavad töötama näiteks hilisõhtul või nädalavahetusel. Ja neljandaks tuleks vähendada töötute vaesusriski, suurendades töötutoetusi.

Head erakonnad, kes te praegu mõtlete oma tagatubades koos reklaamispetsialistidega välja uusi valimiskampaania teemasid – siin on teile Eesti parimate ekspertide pakutud mõtlemisainet.