Hooldusravi ja eriarstiabi on Eestis muutunud järjest raskemini kättesaadavaks ning olukorda ei parandanud ka aastad, kui majandus kiiresti kasvas, märkis poliitikauuringute keskus Praxis värskes uuringus.

Eestis on tervishoiukulud ühe inimese kohta 503 eurot aastas, mis on viis korda vähem kui Roostis ning neli korda vähem kui Soomes. Omaosalus on 27%, mis on kõrgem kui Soomes ja Rootsis. Samas ei ole inimene palgatõusust riigile rohkem makstud sotsiaalmaksu eest saanud rohkem ja paremat teenust, pigem vastupidi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

“Kui vaatame, et väga kiire eelarvekasvu juures on operatsioonide arv suurenud, on ostetud uusi aparaate ja ka haiglaid renoveeritud, siis samal ajal on näiteks hooldus- ja taastusravi jäänud sisuliselt arenemata,” rääkis Praxise juhatuse esimees ja analüüsi üks autoritest Ain Aaviksoo.

“Me näeme, et inimeste endi rahalise panustamise vajadus on suurenenud, vaatamata sellele, et avaliku raha hulk on suurenenud. Need on mõned esimesed märgid, mis näitavad, et iseenenest asjad heaks ei lähe,” sõnas Aaviksoo.

Seega on süsteem küll edenenud, kuid erialade ja raviliikide lõikes ebaühtlaselt. Vähem on arenenud järel-, taastus- ja hooldusravi.

Praxise hinnangul on praegu õige aeg küsida, mida patisent süsteemilt saab. Aaviksoo sõnul on seni põhiliselt arutatud, mitu protsendi SKP-st peaks minema arstidele palga maksmiseks või kallite aparaatide ostmiseks. Samas vaatavad mitmeid teised riigid, mis on need teenused, mida inimene tervishoiusüsteemilt saab, lisas ta.