Palkade mitteavalikustamine teenib eelkätt madalamat palka maksvate ettevõtjate huve, kirjutavad Praxise analüütikud Märt Masso ja Miko Tammik.

Eestis on juba olemas palkade avaldamise praktika – ametnike palgainfo on kõigile kättesaadav ning ei saa väita, et see oleks tekitanud meedias või inimeste seas ülemäärast elevust. Samuti on avalikud kollektiivlepingutega sõlmitud palgad (õpetajad, päästjad jne) ning dividenditulu.

Kui palkade avalikustamise juures kardetakse liigset naabrite tähelepanu, siis saab rakendada Norra lähenemist. Norras on alates 2014. aastast maksuinfot võimalik vaadata ainult isikustatult ning iga inimene saab vaadata, kes tema andmeid on pärinud. Selline muutus tõi kaasa päringute 88% vähenemise. Ehk andmeid vaatasid need inimesed, kes selles mingit kasutegurit nägi ning niisama uudistajad tõenäoliselt loobusid.

Pikka aega on palkade avalikustamise klubisse kuulunud kolm riiki, keda me mitmeski asjas seame endale tihti eeskujuks. Nii Soome, Rootsi ja Norra avaldavad kõikide inimeste tulumaksuandmed. 2014. aastal lisandus sinna seltskonda ka Pakistan. Pakistani motiiviks oli parandada maksude kogumist – Pakistan oli maksude osakaalus SKP’s eelviimasel kohal. Tervelt kaks kolmandikku parlamendiliikmetest ei maksnud sentigi makse. Pärast tulumaksuinfo avalikustamist langes see osakaal 10%ni.

Ka Norras leiti, et tulumaksuinfo inimestele kättesaadavaks tegemine parandab maksulaekumist. Enne 2001. aastat olid maksuandmed kättesaadavad ainult paberkandjal maksuameti esindustest. 2001. aastal tehti aga kõik andmed kättesaadavaks ka internetis. Selle muutuse mõjul suurenes tulude deklareerimine 3% võrra. Riigi rahakotile on see selge positiivne mõju.

Palkade avalikustamine toob otseselt kasu ka inimestele, vähendades palga ebavõrdsust ametikohtade sees. Tööjõuturu efektiivseks toimimiseks peab kõikidel osapooltel olema informatsioonile võrdne ligipääs. Praegu on aga tööandjad eelisseisundis, kuna neil on palkadest parem ülevaade. Töötajad tihti ei tea, kas nende palk on turul üle või alla keskmise. Julgemad küsijad võivad saada rohkem palka, vähem julged jällegi vähem.

Avaliku palgainfo korral oleks ettevõtjatel raske põhjendada palka, mis ei ole inimese tootlikkusega kooskõlas. Palkade mitteavalikustamine teenib eelkätt madalamat palka maksvate ettevõtjate huve. Kui töötajad ei tea, et nende tööandja makstav palk jääb alla sektori keskmise, siis ei ole ka nii suurt ohtu töötajate lahkumiseks või kõrgemaks palgasooviks. Samas head palka maksvatele ettevõtetele tuleks palkade avalikustamine just kasuks.