Igast seitsmest Eesti lapsest üks on valinud oma kodukandis asuva kooli asemel naabervalla, maakonnakeskuse või hoopis mõne suurlinna õppeasutuse. 3000 algklassiõpilast läheb kodukoha kooli asemel kaugemasse ja paremasse kooli.

Koolivalikuõigus ja laste arvu kahanemine põhjustab vääramatult maakohtades asuvate gümnaasiumide ja ka põhikoolide sulgemise. Haridusministeeriumi ja uuringukeskuse Praxis koostatud üldhariduskoolide võrgu uuringust selgus, et kokku õppis eelmisel õppeaastal kodust kaugemal 25 456 last. Teisisõnu ei soovi või ei saa kodukohas õppida 850 klassitäit lapsi.

Haridus- ja teaduministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsingu sõnul on taolised valikud arusaadavad, kui oma vallas gümnaasium puudub. Need ei tee riigile sedavõrd muret kui madalamates kooliastmetes ehk alg- ja põhikoolis õppivate laste vanemate valikud.

Praxise hariduspoliitika programmi direktori Tiina Annuse sõnul kinnitavad näited, et kui gümnaasium muudetakse põhikooliks, siis lähevad teise kooli needki lapsed, kes võiks veel põhikooliosas edasi õppida.

Ministeerium soovib uurida lähiajal lähemalt kõiki põhjusi, miks vanemad saadavad oma lapsed kodukohast kaugemasse kooli. Maie Kistingu sõnul tuleb suurema õpilasrändega omavalitsuste juhtidel oma koolide kvaliteet luubi alla võtta.

– EPL Online