Töötukassa eelarves on umbes 600 miljonit krooni, aga vaja läheks vähemalt miljardit.

«Tööturumeetmeteks on vaja raha, aga isegi kui me praegused summad kahekordistaksime, siis jääksime muust Euroopast kaugele maha,» ütles Riigikogu liige, endine sotsiaalminister Eiki Nestor.

«Koalitsioonileppesse aktiivseid tööturumeetmeid sisse kirjutatud ei ole, seal on vaid kirjeldatud seda, mida juba praegu niigi tehakse,» ütles Nestor, kelle sõnul ei tegelda meil tööpuuduse teemaga ikka veel põhjalikult.

Samas selgus näiteks Ernst&Youngi ja Oxford Economicsi värskest majandusprognoosist, et Eestile ennustatakse selleks aastaks 16,8-protsendilist ja ka järgmiseks aastaks kõrget, 13,7-protsendilist töötust «Me suhtume tööpuuduse teemasse pealiskaudselt,» mainis Nestor. «Ent väga pikka aega ilma tööta olnud inimene kaotab ära isegi oskuse kellaaja peale õigel ajal tööle tulla ja koju minna.»

Ka töötute koolitamine on meil Nestori hinnangul pealiskaudne. «Riigid, kes on tööpuudusega tegelenud juba aastakümneid, teavad teatud põhimõtteid, mida tuleb järgida,» ütles ta. «Näiteks et oluline pole õpetada mingit konkreetset ametit mingi konkreetse ettevõtte või ettevõtja jaoks, vaid luua inimesele võimalus omandada võimalikult palju ameteid, et tal oleks lihtsam tööd leida.»

Eesti Euroopas viimane

Praxise ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ekspertide analüüsist aktiivse tööturupoliitika kohta ilmneb, et võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti selleks tehtavate kulutuste osas vaeslapse osas.

Analüüsist selgub, et kui vaadata Euroopa Liidu riikide kulutusi töö- poliitikale, sealhulgas aktiivsele töö- poliitikale, siis EL-i liikmesriikide võrdluses kulutab Eesti tööpoliitikale kõige vähem – võrreldes EL 27 riigi keskmisega (umbes 1,7% SKT-st) olid Eesti kulutused tööpoliitikale üle seitsme korra madalamad (0,27%).

«Vaadates üksnes kulutusi aktiivsele tööpoliitikale on lõhe veelgi suurem,» öeldakse uurimuses. «Eesti kulutas Eurostati andmete järgi 2008. aastal aktiivsele tööpoliitikale 0,06% SKT-st, samas kui EL keskmine oli 0,66% ehk ligi kümme korda enam.»

Osa ei naase kunagi tööturule

Näiteks soomlased on tõdenud, et nende 1990ndate majanduskriisi – lama – tagajärjel ei jõudnudki suur osa pikaaegseid töötuid enam kunagi tööturule tagasi. Kas ka Eestit ähvardab sama olukord?

«Kindlasti on see ka meie probleem,» tunnistas Nestor. «Seda enam, et Eestis rahvastik vananeb, tööealisi inimesi jääb järjest vähemaks. Me peame kogu aeg mõtlema sellele, et ükski töökäte paar ei läheks kaduma ja – vabandage väljendust – et ka ükski ühe käega töötaja ei läheks kaduma.»

Heitunud on tööjõu probleemist vaid üks külg. «Teine pool on see, et massilise tööpuuduse kestes läheb üha rohkem inimesi välismaale töö- le, ja mida kauem nad seal on ja mida paremini ennast sisse seavad, seda väiksem on võimalus, et nad kunagi tagasi tulevad,» tõdes Nestor.

Pikaajaliste töötute tööellu tagasitoomine on väga kallis, väga raske ja paraku pahatihti ka mitteedukas tegevus. «Seepärast tulebki töötuskindlustust võtta kui investeeringut selle nimel, et me ei kaotaks oma tööjõudu, sest selle tagasitoomine läheb kokkuvõttes palju kallimaks,» mainis Nestor.

Sotsiaalfondi raha saab otsa

Eurostati andmetel moodustasid Eesti kulutused aktiivsele tööpoliitikale ehk teenused ja meetmed 2008. aastal kokku üksnes viiendiku tööturumeetmete kogukulutustest, mis oli madalaim näitaja ELis (27 riigi keskmine oli umbes 40%). Tööpuuduse hüppelise kasvu tõttu suurenesid 2009 ja 2010 eelkõige kulutused passiivsetele meetmetele ehk hüvitistele veelgi, ning loomulikult suurenes ka nende osakaal.

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk juhtis tähelepanu sellele, et viimati mullu oktoobris täiendatud töö andmed pärinevad põhiliselt 2008. aastast, kui tööpuudus Eestis oli veel madal. «2009. aastal aga hakkas tööpuudus järsult kasvama ja ka kulutused suurenesid vastavalt,» selgitas Võrk. «2010. aasta kulutusi aktiivsetele tööturumeetmetele prognoosisime me töötukassa eelarve põhjal ning kahjuks pole veel olnud võimalik kontrollida, kui täpseks meie ennustus osutus.»

eie ennustus osutus.» Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et andmed 2010. aasta tegelike kulude kohta selguvad pärast majandusaasta aruande kinnitamist käesoleva kuu lõpuks. «Eelmise aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete kuludeks eraldatud 32 687 eurot ehk umbes 511 miljonit krooni,» rääkis Vanatalu. «Käesoleva aasta eelarves juba umbes 600 miljonit krooni. Tegelik vajadus aga võiks täna olla miljard krooni.»

Vanatalu sõnul saab Euroopa Sotsiaalfondist tulnud raha käesoleva aastaga otsa, sest kriisiajal toodi 2013. aastani planeeritud summad ettepoole. «Kui 2009. aastal läks suur osa hüvitiste väljamaksmiseks, siis mullu suurenes aktiivsete meetmete nagu tööpraktika, palgatoetuste jne osatähtsus hüppeliselt. Tänavu aga tahame rohkem rõhku panna pikaajalistele töötutele suunatud täiend- ja ümberõppele,» rääkis Vanatalu.

Allikas: EUROOPA VAESLAPS: Eesti kulutused aktiivsele tööpoliitikale jäävad EL-i keskmisele kümme korda alla, Pealinn