ERR-i uudisteportaal küsib kuni valimisteni erakondadelt nende poliitilisi eelistusi eri valdkondades. Täna toome Teieni vastused pere- ja sotsiaalpoliitika-teemalistele küsimustele.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset.
Vastuseid kommenteerivad poliitikauuringute keskuse Praxise analüütikud Pirjo Turk ja Andres Võrk.
Milliste meetmetega parandaksite iivet?
PRAXIS: Erakondade jaoks seostub iibe parandamine eelkõige sündimuse suurendamisega. Üksnes Erakond Eestimaa Rohelised rõhutab enda vastuses rahva tervise parandamist ja suremuse vähendamist.
Erakonnad näevad suurema sündimuse saavutamise meetmeid peamiselt materiaalsetena, lastega peredele lubatakse rohkem raha ja teenuseid alates lapse sünnihetkest kuni vanemate pensionile minekuni. Võimalusi perede elukvaliteedi parandamiseks läbi meetmete, mis muudaks ühiskonna väärtushinnanguid ja hoiakuid, sh suurendaks meeste osalust pereelus, ei rõhuta oma vastustes keegi.
REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Kindlasti ei luba Reformierakond ära solkida vanemahüvitist ja soovime jätkata ka kehavälise viljastamise toetamisega. Lisaks on meil programmis hulk erinevaid peredele mõeldud punkte nagu näiteks kodusünnituse seadustamine, lapsehoiu tagamine, terviklik tugisüsteem just paljulapselistele peredele, töö- ja pereelu parem ühitamine jne. Aga kogu Reformierakonna perepoliitikaga tutvumiseks soovitame siiralt meie pereprogrammi läbi lugeda.
KESKERAKOND (Marika Tuus): Leiame, et iibe tagamiseks vajab Eesti kindlustunnet pakkuvat perepoliitikat. Soovime toetada mitte ainult laste sündi, vaid nende kasvatamist – tagame lapsehooldustasu kuni lapse kolmanda eluaastani vähemalt 200 eurot kuus. Tagame noortele peredele kodu säilimise ja ehitame uusi kortereid munitsipaalkorterite programmi alusel (mis näiteks Tallinnas edukalt toimib).
IRL (Urmas Reinsalu): Strateegilise kaaluga otsus on emapension, mis suurendab sündimuskäitumist ja on õiglane, sest emade töö on tõsine töö.
Teiseks on vajalik aidata töö ja pereelu paremini ühitada: kättesaadavamad lasteaiakohad, paremad lastehoiu võimalused, pikapäevarühmad. Kolmandaks on vajalik jätkata lasterikaste perede kodutoetuse programmiga, millega on saanud juba üle 1300 pere oma kodusid korrastada.
SOTSIAALDEMOKRAADID (Urve Palo): Peredele tuleb anda kindlustunne, et nad suudavad lapsed ka suureks kasvatada ja neile täisväärtusliku lapsepõlve tagada. Selle jaoks kolmekordistame lapsetoetuse, makstes igale lapsele kuni 19aastaseks saamiseni 60 eurot kuus ning taastame programmi “Igale lapsele lasteaiakoht”. Kindlustame riigi poolt tasuta põhi- ja keskhariduse, sealhulgas makstes täiendavalt riigi poolt koolilõuna kogumaksumuse ning rahastame riigieelarvest õpilaste huviharidust 200 euroga aastas.
ROHELISED (Aleksander Laane): Panustame jõuliselt rahva tervise parandamisse, tuues lisaraha haiguste ennetusse ja tervishoidu, et pikendada tervelt elatud aastaid. See ongi positiivse iibe eeldus. Iive ei koosne teatavasti vaid sündivusest – see sõltub oluliselt rahva tervisest.
RAHVALIIT (Mai Treial): Kuigi pere otsust saada lapsi mõjutavad paljud tegurid, on perele oluline majanduslik kindlustunne, eriti tulevikuväljavaates, seetõttu on vajalik haridus-, maksu-, sotsiaal-, elamu- ja tööturuvaldkonna koostöö.
Lasteaiast gümnaasiumini tagame tasuta sooja koolieine, õppevahendid ja sporditarbed ning osavõtu vähemalt ühest spordi- või huviringist. Peame oluliseks järjepidevalt tõsta maksuvaba miinimumi (kordistades selle alates teisest lapsest), vabastada alampalk tulumaksust, langetada esmatarbekaupade käibemaks 5%-le ning kaotada ravimite käibemaks.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Pikas perspektiivis oleks iivet võimalik tõsta pereväärtuste ja patriotismi propageerimisega noorte hulgas. Mõningaid tulemusi annaks vanemapalga maksmine pikema perioodi jooksul (3 aastat) ja lastetoetuste tõus. Laste kasvatamist tuleks ühiskonnas rohkem väärtustada, eriti ema rolli, mida põhjendamatult peetakse eduka karjäärinaise kõrval läbikukkujaks.
VENE ERAKOND EESTIS (Dmitri Klenski): Kuna oleme ühes pajas Lääne tsivilisatsiooniga, siis saab rääkida ainult sellest, kuidas hoida iibe taset tänasel tasemel. Olles vaesed, võttis meie eliit arengusuunaks sellise ühiskonna, mistõttu maitstes tsivilisatsiooni võlu, ei hakka meie ühiskond produtseerima paljulapselisust, nagu see oli veel sada aastat tagasi.
Praegune vanemahüvitis on kõige tugevam faktor, mis hoiab täna iivet veel suhteliselt heal tasemel – rohkemat me ei saa (ei ole võimalik) endale lubada.
ISESEISVUSPARTEI (Vello Leito): Iivet saab tõsta üksnes perekondade majandusliku olukorra parandamisega, rahvusliku majanduse jalgadele tõstmise kaudu EIP majandusstrateegia alusel: pangandusreform + rahvusriiklikule protektsionismile üleminek. Lääne kultuuriruumis ei kehti kolmanda maailma hoiak, et mida rohkem lapsi, seda turvalisem vanadusepäevil.
Kas vanemahüvitise ülempiiri tuleks allapoole tuua?
PRAXIS: Vanemahüvitis on Eesti perepoliitika kõige kallim meede, mille tulemusena on Eesti perede toetamisest väga suur osa langenud sünnihetkele. Praxise uuringud on näidanud, et vanemahüvitis on soodustanud sündimust, kuid samas on suurendanud ka ebavõrdsust kogu perepoliitika toetustes ning kaaluda võiks selle paindlikumaks muutmist.
Vanemahüvitise maksimummäära kohta on erakondadel välja kujunenud kindel arvamus ning seetõttu on ka vastused konkreetsed. Reformierakond ja IRL soovivad jätkata praeguse korraga. SDE-l on vanemahüvitise lae langetamine kirjas lausa programmis ning lae madalamale toomist soovivad vastustes ka ülejäänud erakondade esindajad, ehkki valimisprogrammis see teistel puudub.
REFORMIERAKOND: Ei, vanemahüvitise süsteem toimib ja seda lõhkuda ei tohi. Vanemhüvitise skeem peegeldab otseselt inimeste sissetulekute muutust. Kui keskmine palk väheneb, väheneb ka hüvitise lagi! Aga veelkord lühidalt – vanemahüvitise põhimõtteid Reformierakond lõhkuda ei lase!
KESKERAKOND: Vanemahüvitis peab kindlasti säilima, kuid selle ülempiiri tuleks langetada. Keskerakond tegi 2009. aasta juunis riigikogus ettepaneku langetada ülempiiri kahekordselt, mis ei leidnud kahjuks toetust. Täna kulub ainuüksi vanemahüvitisele tunduvalt rohkem eelarveraha kui kõikide ülejäänud sotsiaaltoetustele kokku.
IRL: Ei, vanemahüvitise kärpimist me ei toeta. Meie meelest tuleks aga vanemahüvitise maksmist muuta paindlikumaks emade töö ja pereelu parema ühitamise huvides. On tähtis, et pered saaksid rohkem ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Vanemahüvitis tuleks teha õiglasemaks, langetades praegust hüvitise lage kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele. Samal ajal tuleks vanemahüvitise maksmine muuta paindlikumaks nii, et hüvitist saaks osadeks jagatult välja võtta kuni lapse 8-aastaseks saamiseni.
ROHELISED: See oleks ilmselt mõistlik ja rahva enamuse õiglustundele vastav. Kokkuhoitud rahast saaks rahastada kõigile lastele ja nende vanematele olulisi teenuseid. Selliste küsimuste lahendamiseks peaks sisse viima Roheliste pakutud rahvaalgatuse ehk Šveitsi tüüpi siduva tulemusega referendumite seaduse – rahvas peab otsustada saama.
RAHVALIIT: Praegu on lastetoetuste süsteem tasakaalust väljas: riiklikud perepoliitilised meetmed keskenduvad valdavalt lapse sünnihetkele ning väikelapseeale, sellele kulub 63-64 protsenti kõigist peretoetustest. Sündide arvu suurendamine ei ole eesmärk omaette, tähtis on ka kasvukeskkond. Vanemahüvitise ülempiir tuleb tuua allapoole, kahele keskmisele palgale.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Vanemahüvitise ülemine ja alumine piir peaks olema üksteisele lähemal, mis vastaks rohkem üldisele õiglustundele.
VENE ERAKOND EESTIS: Loomulikult, sest andekad lapsed sünnivad ja kasvavad ka vaestes peredes. Ja üldse, kõik lapsed on riigile võrdselt vajalikud – kui keegi seda eitab, siis ta elab keskajas. Muide, Lääne tsivilisatsioon on unustanud, mis on inimese loomulikud vajadused – elu materiaalse külje parandamine on muutunud eesmärgiks omaette; milleni see viis nt Rooma impeeriumi kaks tuhat aastat tagasi, me ju kõik teame.
ISESEISVUSPARTEI: Kõik ülem- ja alampiirid tuleb siduda mediaankeskmise palga ostujõuga ja need piirid tuleb määratleda protsendina mediaankeskmisest palgast. Piirid peavad olema liikuvad sõltuvalt ühiskonna majanduslikust seisundist, mille määrab ära ühiskonna lõpptarbimise suurus väljendatuna ostujõus. Praeguses olukorras tuleb vanemahüvitise ülempiiri tuua allapoole.
Kas lapsetoetusi tuleks maksta vaid vaesematele peredele?
PRAXIS: Praegu ei sõltu riiklikud igakuised lapsetoetused perede sissetulekust. Küll makstakse suuremaid toetusi kolme ja enama lapsega peredele, kellel on suurem risk sattuda vaesusesse. Samas on esimese ja teise lapse toetus püsinud aastaid muutumatuna ja nende ostujõud on vähenenud kolmandiku võrra viimase kuue aastaga. Kui lapsetoetusi makstaks vaid vaesematele peredele, siis see tekitab laste erineva kohtlemise, suurema administratiivkoormuse, kuid võimaldaks abivajajatele suuremaid toetusi.
Reformierakonna, Rahvaliidu ja Iseseisvuspartei vastused viitavad, et peretoetusi soovitakse maksta vaesematele peredele. Samas ei olda ka väga konkreetsed ettepanekutega kuidas lapsetoetusi vaesematele peredele suunata. Ülejäänud erakondadel on pigem seisukoht, et kõiki lastega peresid tuleb toetada, ehkki ei välistada, et toimetulekuraskustes peredele tuleks rohkem toetusi ja teenuseid suunata.
REFORMIERAKOND: Me usume, et peretoetuste süsteemi on võimalik muuta paindlikumaks ning kehtima peaks põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi.
KESKERAKOND: Iga laps peab olema riigi silmis võrdne, kuid suuremat tähelepanu vajavad raskes majanduslikus olukorras olevad pered. Keskerakond soovib tugeva regionaalpoliitikaga tugevdada kohalikke omavalitsusi, mis on inimestele kõige lähemad. Kui riik tagab KOV-idele võimaluse, siis saavad ja oskavad nemad kõige operatiivsemalt raskustes peresid ja inimesi aidata.
IRL: Põhimõttelisi muudatusi me ei kavanda. Toetame põhimõtet, et suuremate vajadustega perede olukorda arvestataks toetuse määramisel. Arvame, et teatud juhtudel oleks vajalik konkreetne rahaline toetus asendada otse lapse tarbeks teenuste ja tarvetega.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Lapsetoetust tuleb maksta kõigile lastele, sest kõik lapsed on riigi jaoks tähtsad ja riik peab kohtlema lapsi võrdselt. Lapse kasvatamisega kaasnevad alati kulutused. Samuti tekib küsimus, kuhu tõmmata piir, kust alates laps saab riigilt toetust ja kust alates mitte?
ROHELISED: Me asendame lapse- ja toimetulekutoetused kodanikupalgaga, et vaesust vähendada. See on palju tulemuslikum meede ja võimaldab suurel hulgal inimestest tegeleda vähetõhusa paberitöö asemel sisulise sotsiaaltööga.
RAHVALIIT: Tõstame lastetoetuse 80 eurole (300 kroonilt 1300-le). Ei ole õige tähtsustada üksnes sündi ja väikelapseiga, peretoetused tuleb seada sõltuvusse lapse vanusest, pöörates erilist tähelepanu töötule, kellel on pere ja lapsed, noortele lastega peredele, lasterikastele peredele ja üksikvanematele. Lastetoetuste süsteemi arendamisel peame õigeks toetuste osalist astmestamist, sõltuvalt pere sissetulekust ja reaalsest abivajadusest.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Lapsetoetus peaks olema ühetaoline, mis rõhutab laste võrdväärsust. Lastetoetus ei asenda toimetulekutoetust puuduses olevatele peredele. Lastetoetust ei tuleks arvestada toimetuleku määramisel pere sisstulekute hulka.
VENE ERAKOND EESTIS: Mitte ainult, kuid vaesemad pered peavad saama laste kasvatamiseks toetusi, mille summa garanteerib teaduslikel alustel arvutatud normaalse (väärika) lapse kasvatamiseks vajaliku minimuumi. Loomulikult, meie majanduse taset arvestades.
ISESEISVUSPARTEI: Praeguses majanduslikus olukorras tohib lapsetoetusi maksta vaid vaestele perekondadele.
Kas pooldate pensioniea tõstmist? Kui jah, siis millisele tasemele?
PRAXIS: Pensioniea tõus on Eestis paika pandud aastani 2026, kui see tõuseb 65. eluaastani. Seega ei ole pensioniea täiendav tõus lähiaastatel aktuaalne ja see peegeldub ka erakondade vastustest. Küll rõhutavad mitmed erakonnad pensioniea paindlikumaks muutmist, sealjuures sidumist oodatava elueaga ja andes inimestele suurema valikuvõimalusele pensionile jäämise aja valikul.
Paindlik pensioniiga eksisteerib osaliselt ka praeguses pensionikindlustussüsteemis ennetähtaegse vanaduspensioni ja edasilükatud vanaduspensioni näol. Selle muutmine veelgi paindlikumaks tähendaks inimestele suuremat võimalust lahkuda tööturult samm-sammult, kuid selle positiivset mõju riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele pole veel keegi põhjalikult analüüsinud.
REFORMIERAKOND: Pensioniea küsimused on Eestis otsustatud. Reformierakond ei näe vajadust täiendavalt teemat tõstatada.
KESKERAKOND: Keskerakond ei poolda pensioniea tõstmist olukorras, kus keskmine eluiga on meil vanadest Euroopa riikidest tunduvalt madalam ning inimesed ei pruugi pensionini eladagi. Meie ettepanek on muuta pensioniiga paindlikuks ja viia see sõltuvusse keskmise eluea tõusust.
Täna töötab 63- ja 64-aastastest vaid kolmandik ja kõrgem pensioniiga ei tähendaks enamusele muud kui kahte töötuse aastat ja 6400 eurost (100 000 kroonist) pensioniraha kaotsiminekut.
IRL: Pensioniea tõusu juba langetatud otsus viis meie pensionikindlustuse ühe inimpõlve arvestuses tasakaalu ja mingeid pensioniea täiendava tõusu vajadusi me ei näe.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Peame oluliseks kehtestada paindlik pensionile mineku iga s.t. anda vähemalt 60-aastaseks saanutel õigus viie aasta jooksul ise otsustada pensionile siirdumise aeg.
ROHELISED: Pooldame hoopis tööajanormi järk-järgulist vähendamist 32 tunnini nädalas, mis võimaldab inimestel tervist säilitada ja seega kauem ühiskonna elus aktiivselt osaleda.
RAHVALIIT: Me ei toetanud pensioniea tõstmist ka 65 aastale. Meie rahva kehv tervis ei võimalda pensioniea tõusu. Pensioniea tõstmine ei ole imerohi, millega ravida töö- ja perepoliitika vigu, ega võimalus töökäsi juurde tuua.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Praegune pensioniea tõus pikema aja jooksul 65 aastani on mõistlik. Seda ei ole vaja kogu aeg muuta. Kui see kava on ellu viidud, tuleb edasine pensioniiga plaanida vastavalt rahva üldisele tervisele ja oodatava eluea pikkusele.
VENE ERAKOND EESTIS: Ei. Las uus põlvkond ja uus võim maksab kõik oma vead kinni iseenda heaolu piiramisel, mitte pensionäride arvel.
ISESEISVUSPARTEI: Inimene peab saama valida, millal läheb pensionile. Valikuvahemikuks peaks olema 60-65 aastat.
Kas pensione tuleks järgmise nelja aasta jooksul tõsta? Kui jah, siis kui palju ning mille arvelt seda rahastada?
PRAXIS: Korraline pensionitõus sõltub hindade muutusest ja sotsiaalmaksu laekumisest ning erakonnad kas otsesõnu või kaudselt viitavad, et see kord peaks ka nii säilima. Siiski, Keskerakond, Rahvaliit ja Vene Erakond Eestis lubavad või soovivad ka täiendavat pensiontõusu, mida rahastataks kas maksutõusu või teiste riigieelarve kulutuste arvel.
REFORMIERAKOND: Me seisame kindlalt selle eest, et pensionid stabiilselt tõuseksid. Kui majandus on kindlates kätes, võib olla kindel, et ka pension tõuseb – selleks ei ole vaja millegi arvelt raha võtta, kuna meie pensioni arvutamise valem seob pensionitõusu majanduse ning inimeste sissetulekute üldise tõusuga. Kui majandus ja inimeste sissetulekud tõusevad nii, nagu viimased prognoosid näitavad, võiks järgmisel aastal loota juba ka pensionitõusu.
KESKERAKOND: Meie platvormis sisaldub erakorraline pensionitõus vähemalt 35 euro võrra kuus. Mille arvelt rahastada: astmelise tulumaksu kehtestamine tooks riigikassasse aastas juurde ligi 223,7 miljonit eurot. Samuti pakub Keskerakond välja töötuse leevendamiseks ja majanduse kiiremaks taastumiseks välja erinevaid ettepanekuid (Keskerakonna töökohtade loomise seadus), sellest tulenevalt näeme riigi maksutulude suurenemist.
IRL: Jah, eakatele peab olema tagatud kindel pensionitõus. IRL-i majanduspoliitika suudab tagada lähiaastatel pideva sotsiaalmaksu laekumise kasvu, mis võimaldab tagada stabiilse pensionitõusu, mis on seotud elukalliduse ja sotsiaalmaksu laekumistega. Pensionitõusu rahastatakse töötegijate sotsiaalmaksu laekumise paranemisest.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Pensionide tõus peab olema kooskõlas palkade ja hindade kasvuga ning vähemalt alampalka saanutele tuleb tagada pensionikindlustusstaaži arvutamisel ühe täisaasta arvestamine.
Riiklik maksupoliitika peab olema korraldatud sellisel moel, et inimeste sotsiaalne kaitse ja inimväärne elu oleks tagatud. Maksupoliitika peab teenima rahvast, mitte suurettevõtjate huve, seetõttu peame otstarbekaks sotsiaalse kaitse kulutuste katmiseks kehtestada juriidiliste isikute tuludele 10%-line tulumaks.
ROHELISED: Me arvame, et sotsiaalmaksu paremal laekumisel tuleb pensione tõsta, kuid põhiülesanne on vähendada Eesti elanike, sh lastega perede ja pensionäride kulutusi küttele ja elektrile nii, et nende elukvaliteet tõuseks ja raha rohkem kätte jääks. Selle aluseks on riiklik elamispindade renoveerimise kava.
RAHVALIIT: Pensionide ostujõud on langenud, on lubamatu, et minimaalne vanaduspension ja rahvapension ei taga kaitset vaesuse vastu. Peame lähtuma euroopalikest väärtustest ning tegema pensionisüsteemi õiglaseks: tõsta vanaduspension 2015. aastaks 415 eurole (6500 kr) kuus, aastas umbes 400 krooni võrra, on võimalik. Lisaraha tuleb pensionikassasse riigieelarve muude tulude kaudu.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Pensione tuleb tõsta, kuna tõuseb ka elukallidus. Pensioni tõus peaks olema vastavuses keskmise palga tõusuga. Sellisel juhul saab seda rahastada ka palgatõusult tulevast kasvavast maksutulust.
VENE ERAKOND EESTIS: Jah, me ju teame euroliidu nn standardist – pensioni suurus võrduma 60%-ga riigi keskmisest palgast, mida ta praegu kaugeltki pole. Nii et kui kerkib küsimus, kas riigikaitsekulud või väärikas pension, siis loomulikult hääletaksin pensionimäära tõstmise poolt.
Ausalt tunnistades, et meie kaitsejõud ei ole võimelised meid kaitsma, peame nõudma seda NATO-lt ja tasuta, juba selle eest, et Eesti on teinu palju Lääne (mitte Eesti) kasuks Venemaa mustamisel ja Venemaa nõrgestamisel viimase kahekümne aasta jooksul.
ISESEISVUSPARTEI: Pensioni saab tõsta vaid siis, kui majanduslik olukord seda võimaldab. Pensionifondi suurus peab olema paika pandud protsendina ühiskonna jõukusest lähtudes lõpptarbimise mahust ostujõu alusel.
Kas toimetulekupiir või -toetus peaks olema suurem? Kui jah, siis millistest vahenditest seda rahastada?
PRAXIS: Riigieelarve vahenditest makstav toimetulekutoetus tagab Eestis peredele minimaalse sissetuleku. Toimetulekutoetuse saajate arv on seoses majanduskriisiga ja inimeste töötushüvitiste lõppemisega kasvanud väga kiiresti. Praegune toimetulekupiir samas ei taga inimestele elatusmiinimumi. Osad erakonnad näevad selle tõstmise vahendina täiendavaid maksutulusid või muude kulude kokkuhoidu.
Toimetulekutoetuse tõstmisel peab otsima tasakaalu inimeste vaesuse leevendamise ja töömotivatsiooni vahel. Oleks otstarbekas, kui igasuguse toetusega käiksid kaasas aktiivsed meetmed, mis inimesi püüavad tööturule tagasi aidata.
REFORMIERAKOND: Reformierakonna ja IRL-i valitsus pidas vajalikuks selle aasta 1. jaanuarist toimetulekutoetuse piiri tõsta 20%. Arvestades abivajajate ootusi, oli see ainuvõimalik samm. Võib eeldada, et ka tulevikus toimetulekutoetuse piir tõuseb, aga kindlasti saab see tulla eelarveliste võimaluste olemasolul ning põhjendatud vajadusel.
KESKERAKOND: Jah, suurendame toimetulekupiiri 100 euroni, iga järgmise pereliikme puhul 80 euroni. Mille arvelt rahastada, vastus sama, mis eelmisele küsimusele.
IRL: Toimetulekutoetus peab tulevikus arvestama elukalliduse tõusu. Seda tuleb ka tulevikus rahastada riigieelarvest vastavalt eelarvelistele võimalustele. Tööpuuduse kahanedes kahanevad ka üldsummad, mis kuluvad toetuse maksmisele ja selle arvelt on võimalik elukallidusega seoses toetuse määra korrigeerida; lastega peredele peaks olema toimetulekutoetus tagatud kohe sissetuleku katkemisel.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Alustada tuleks sellest, et toimetulekutoetuste määramisel arvestatakse sissetulekute hulgast välja peretoetused. Üliõpilaste toimetulekutoetuse määramisel tuleb lähtuda tudengi, mitte tema vanema sissetulekust.
Parandame töötute toimetulekut, laiendades töötuskindlustuse hüvitise maksmist ka töötajatele, kes lahkusid töölt poolte kokkuleppel ning tõstame riikliku töötu abiraha vähemalt pooleni alampalgast – vahendid selleks on Töötukassal olemas.
ROHELISED: Me asendame toimetulekutoetuse kodanikupalgaga – seega on vastus jah, sest toimetuleku piir kui toetuse maksmise kord on selgelt ajale jalgu jäänud. Lisarahastus tuleb maksudest põlevkivi kaevandamiselt, mis läheb naftaga samal hinnatasemel oleva põlevkiviõli tootmiseks, vajadusel ka saastetasudest.
RAHVALIIT: Toimetulekutoetust on vaja tõsta, sest praegu katab toimetulekupiir vaevalt toidukorvi maksumuse (2009. aastal 1178 krooni), samas kui elatusmiinimum – arvestuslik summa, mis peaks katma eluaseme-, toidu- ja muud vajalikud kulud -, oli 2660 krooni.
Igaüks saab siit saab teha järelduse, kui keeruline on tuhandete inimeste majanduslik seis. Lisaraha toimetulekutoetuse maksmiseks saab tulla riigieelarvest, näiteks valitsemiskulude kokkuhoiust.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Toimetulekupiir peaks olema suurem, eriti seoses hiljuti toimunud toidukaupade kallinemisega. See raha oleks sotsiaalsfääris ka täna olemas, kui sotsiaalministeerium loobuks tarbetutest kulutustest (näiteks meediakampaaniatele, mis kohati on olnud vastuolus rahva õiglustundele). Kokku saaks hoida ka personali vähendamise kaudu riigiametites.
VENE ERAKOND EESTIS: Loomulikult, kui riigist on 100 000 töövõimelist inimest töö otsimise eesmärgil lahkunud ja veel 100 000 on töötud ning kui 100 000 inimest peavad elama alla vaesuspiiri, sh 20 000 last nälgivad. Millistest vahenditest see probleem lahendatakse, sellele küsimusele saab vastuse eelmisest vastusest.
ISESEISVUSPARTEI: Toimetulekupiir ja -toetus peaksid olema oluliselt suuremad. Rahastada väljamaksete suurenemist saab üksnes rahvusliku majanduse kordategemise kaudu, nii nagu eespool öeldud.
Kas homoabielud tuleks seadustada?
REFORMIERAKOND: Meie jaoks on olulised kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused ning nende kaitsmine. Mis aga puudutab abielu mõistet, siis oleme alati olnud seda meelt, et abieluseaduse § 1, mis sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, on õige ja muutmist ei vaja.
KESKERAKOND: Ei näe vajadust homoabielu seadustamise järele, peame küsima, kas Eesti ühiskond on selleks valmis või veel mitte. Küll aga võib eeldada, et ühiskondlik arvamus liigub suunas, kus juba valitaval Riigikogu koosseisul osutub vajalikuks täiendada seadusandlust, et kahe samast soost inimese kooselu tahke paremini õiguslikult reguleerida.
IRL: Ei toeta samasooliste abielude seadustamist. Abielu on IRL-i jaoks mehe ja naise liit.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Moderniseerida tuleb peresuhteid käsitlevat seadusandlust, et tagada õiguste kaitse kõikidele peretüüpidele. Toetame partnerlusseaduse vastuvõtmist.
ROHELISED: Võib seadustada mingi lepingulise vormiga, kuid seda pole põhjust nimetada abieluks.
RAHVALIIT: Tugev pere on ühiskonna sidususe ja üksmeele, põlvkondade vastastikuse austuse kandja. Rahvaliit väärtustab terviklikku peremudelit, kus on ema, isa ja lapsed.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Homode kooselu ei tohiks Eestis nimetada abieluks ega seda ka muul viisil seadustada. Abielu on mehe ja naise vaheline liit, mis on ühtlasi ka ühiskonna algrakuks.
VENE ERAKOND EESTIS: Ei näe suurt vajadust, sest sotsiaalses mõttes on pere peamine funktsioon laste kasvatamine. Riik on sellest igati huvitatud ja paneb oma õla laste kasvatamisele alla. Homoabielud, mis eeldavad laste kasvatamist, on lubamatud just laste tuleviku pärast ja vastavalt, kui homopaar lapsi kasvatada ei taha, siis pole vajadust ka homoabieludel.
ISESEISVUSPARTEI: Keelustada tuleb nii homoabielud kui ka homonduse igasugune reklaam ja eksponeerimine.