Enamik noortest töötutest ei registreeri end töötukassas, mistõttu puudub neil ligipääs enamikele tööturuteenustele ja toetustele.

Kui 2010. aastal pöördus töötukassa poole 60 protsenti kõikidest töötutest, siis 15-24-aastaste vanusegrupis oli pöördujaid kolmandiku võrra vähem ehk 40 protsenti. Võrreldes 2006. aastaga, mil töötukassas registreerus vaid 12 protsenti noortest, võib siiski täheldada märgatavat noorte teadlikkuse tõusu. Suuremale osale tööturuteenustest saadakse ligipääs 16. eluaastast, mil saab ennast töötukassas töötuna registreerida. Seega võib teatud juhtudel töötukassasse tulematajätmise põhjuseks olla liiga madal vanus, kuid  tegemist on siiski marginaalse arvuga juhtudest.

SA Poliitikauuringute Keskus Praxise poolt koostatud noorteseire aastaraamatus «Noored ja tööturg» tõdeb Praxise analüütik Kirsti Nurmela, et noorena töötuks jäämine mõjutab tulevikuväljavaateid ja suurendab töötuse riski hilisemas tööelus.

Töötuskindlustushüvitisele paljudel noortel õigust ei ole

Töötukassa poole pöördumine on oluline selleks, et saada ligipääs tööturuteenustele, mis võivad hõlbustada tööle naasmist. Samuti on töötukassast võimalik taotleda toetusi. Tuleb siiski nentida, et töötuskindlustushüvitise saamiseks puudub paljudel noortel õigus – neil puudub piisav varasem töökogemus, mis lubaks hüvitist taotleda. 2010. aastal sai 10 protsenti alla 25-aastastest noortest töötuskindlustushüvitist. Töötutoetusele kvalifitseerujaid on aga tunduvalt rohkem – 2010. aastal said töötutoetust 12 557 noort ehk 28 protsenti kõigist töötutoetuse saajatest.

«Siiski on töötutoetuse määr praegu madal ning ei paku töötuse perioodil vaesuse vastu olulist kaitset,» leiab Nurmela.

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas sel nädalal toimunud konverentsil «Noored ja tööturg», et töötukassal ei ole konkreetselt noortele suunatud teenuseid, kuid välja võib tuua noori rohkem toetavad teenused.

Liimali sõnul on tulemuslikuks osutunud tööklubid, kus tööotsijad kohtuvad tööandjatega. Nii tõi ta näite, kus Viljandi tööklubisse tulnud tööandja värbas kolm inimest tööle. «Kui tööandjal on võimalus noort oma silmaga näha ja rääkida, tõusevad ka tema töölesaamise võimalused,» osutas Liimal.

Samuti aidatakse noortel esimesi töökogemusi saada vabatahtliku töö ja tööpraktika kaudu ning nõustatakse neid erialaste valikute alal.

Lisaks pakutakse ettevõtetele palgatoetust, kui nad värbavad tööle noore, kes on vähemalt kuus kuud tööta olnud.

Õpiraskustega noort tuleks aidata võimalikult vara

Tööturukoolituse pakkumine osutub tihtipeale keerulisemaks, sest üldiselt eeldab koolituse saamine varasemaid  ametialaseid teadmisi ja oskusi, mida täiendada saab. Sageli on noortel töötutel aga madal haridustase, pooleli jäänud haridustee või puuduvad erialased oskused, mistõttu ei pruugi lühiajaline koolitus erilist mõju avaldada.

Kuna tööturukoolitused ei ole madala haridustasemega noorte kvalifikatsiooni tõstmiseks sageli parimad meetmed, tuleks noorte töötuse ennetamiseks sekkuda võimalikult vara ja intensiivselt tegeleda õpiraskustega õpilasega koolisüsteemis, kirjutab Kirsti Nurmela oma analüüsis.

Tööpuudus Eesti noorte seas on suur, ulatudes 2010. aastal 30 protsendini 20-24-aastaste vanusegrupis, 15-19-aastaste noorte vanusegrupis aga lausa 60 protsendini. Probleemi tõsidust on teadvustatud sotsiaalministeeriumi arengukavas aastateks 2011-2014, kus soovitakse mitmekesistada eeskätt noortele suunatud teenuseid ja parandada tööturuteenuste kättesaadavust, sealhulgas suurendada teenuste rahalist mahtu. Ka töötukassa on üheks prioriteediks seadnud sel aastal noored töötud, kelle koolitusele suuremat tähelepanu pöörama hakatakse.

Allikas: Enamik noortest töötutest jätab end töötukassas registreerimata, PM