Eesti tõusu ÜRO inimarengu indeksi võrdluses maailmas 40. kohalt 34ndaks põhjustas mitte meie suur arenguhüpe ühe aasta jooksul, vaid vahepeal muutunud indeksi arvutussüsteem.

“Tegelikult hüpet toimunud ei ole, põhiliselt muutus metoodika,” rääkis Eesti inimarengu aruannete koostamises osalev Ain Aaviksoo, uuringukeskuse Praxis juht Postimehele.

Indeks koosneb nimelt sissetuleku, tervise ja hariduse komponendist ning tänavu arvestati hariduse osa esimest korda uutel alustel. Varem arvestati Aaviksoo sõnul põhiliselt elanike kirjaoskust, aga kuna see on suures osas riikides jõudnud 99,9 protsendi tasemele, siis see näitaja riike enam ei eristanud.

“Uus indeks võtab rohkem arvesse, kui kaua inimesed haridust omandavad ja kui suur hulk nendest on kõrgema tasemega. Eestit toetab seal meie suhteliselt suur kõrgharitud inimeste osakaal,” selgitas ta.

Eile avadlatud ÜRO inimarengu indeksist selgus, et Eesti on tabelis kõrgemale tõusnud, 40. kohalt 34ndaks. Ühtlasi kuulub Eesti kolmest Balti riigist ainsana väga kõrge inimarengutasemega riikide hulka.

Elamiseks parim paik maailmas on aga jätkuvalt Norra.