Ehkki aidsiennetusega on tegeldud 1990. aastate algusest, on ennetustöösse suunatud raha ebapiisav, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust, kirjutab Eesti Päevaleht.

«Jätkuvalt ei taju Eesti inimesed piisavalt tõsiselt HIV-i ohtu ja tagajärgi,» nentis üks uuringu autoreist, tervishoiuspetsialist Maris Jesse.

«Ennetustegevuses tehakse õigeid asju, mis on teistes riikides tulemusteni viinud, ainult alarahastatult ja liiga vähe. Nii ei ole võimalik jõuda kriitilise hulga inimesteni, et epideemia peatada,» märkis ta.

«Alarahastatud on narkomaanidele süstlavahetuse ning asendus- ja võõrutusravi pakkumine, mis on avalikkuse silmis ja poliitikute seas ebapopulaarsed.»

Riigikogu narkomaania- ja aidsivastase võitluse probleemkomisjoni liikme, kunagise sotsiaalministri Eiki Nestori sõnul tuleb probleemi lahendamisel tegutseda järjepidevalt. «Tänaseks on selge, et töö peab olema pidev ja põhinema riiklikul rahastamisel,» ütles ta.

Kulutulena leviva HI-viiruse ohjeldamiseks tuleb ennetusse kaasata lisaks sotsiaalministeeriumile ka teised ministeeriumid. «HIV-i levik vanglates on justiitsministeeriumi töö, võitlus narkokuritegevusega siseministeeriumi ja töö koolides haridusministeeriumi asi,» lisas Nestor.

Septembri alguseks oli Eestis HIV diagnoositud 4196 inimesel ning aids 54 inimesel. Tegelik nakatunute arv võib ekspertide hinnangul olla aga üle kahe korra suurem, ulatudes 15.000-ni.

Aastatel 2006–2007 kasvab ravi vajavate patsientide arv tunduvalt, sest umbes pooled nakatunutest haigestuvad aidsi ja vajavad ravi. Rahavajadus suureneb seega kuni 210 miljoni kroonini aastas. Sel aastal tuli riigi-eelarvest vaid 11,8 miljonit.

Allikas: Eestis kannab HI-viirust kolm inimest tuhandest, PM