Euroopa Komisjon pöörab uue rahastamisperioodi vahendite planeerimisel senisest rohkem tähelepanu maksumaksja raha kasutamise tulemuslikkusele, mistõttu palub ta Eestil täpsustada, kuidas on plaanis parandada kohalike omavalitsuste teenuste pakkumist ning kaasata tööturule pikaajalisi töötuid.
Eesti esitas oma nägemuse Euroopa Liidu tõukefondide vahendite ehk 5,9 miljardi euro paigutamisest komisjonile juunis, vahendas “Aktuaalne Kaamera”.
Reedel rahandusministeeriumini jõudnud komisjoni kommentaaridest selgub, et Eesti puhul vajavad veel täpsustamist kohalike teenuste parandamise kava ning põhjendamist mõne valdkonna investeeringud.
“Me tahaks näha veel hariduse ja tervishoiu investeeringute, ka IKT valdkonna investeeringute puhul paremat analüüsi ja põhjendatust ja ka oodatavaid tulemusi, et me siis saaksime lõpliku seisukoha võtta, mis ulatuses me oleme Eesti vaadetega nõus,” selgitas Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi asepeadirektori nõunik Kadri Uustal.
Samuti tõi komisjon välja, et Eesti peaks regioonide probleemidele lähenema kompleksemalt ning täpsustama, kuidas on plaanis tööturule tuua sealt kaua eemal olnud inimesed.
“Täna ei ole öeldud eitavat seisukohta ühegi valdkonna investeerimise kohta. Küll aga on juhitud tähelepanu, et mõnedes valdkondades tuleb põhjendused paremini lahti kirjutada, siduda paremini siseriiklike eelarvevahendite kasutamisega ja mõnedes valdkondades rääkida sellest, kuidas probleemid lahendatakse terviklikult,” ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kadri Tali.
Euroopa Komisjon pöörab algaval rahastamisperioodil erilist tähelepanu investeeringute tulemusele ehk euroraha kasutamise mõjule.
“Nüüd me küsime iga kord, kui riik ütleb, et me tahame nendes valdkondades investeerida, siis me tahame hästi konkreetselt ka teada, mis on selle valdkonna olukord täna, kuhu tahetakse jõuda 2020. aasta lõpuks ja kuidas on plaanis seda mõõta ja millega tõestada,” põhjendas Uustal.
Nii loodetakse tema sõnul veenduda selles, et maksumaksja rahaga tehtud investeering on läinud asja ette
“On väga tähtis, kuhu me seame lati, kui me näiteks ütleme, et me peame suutma ära teha nii palju asju. Ehk see on tegelikult küsimus ambitsioonist,” rääkis eurovahendite kasutamise eelhindamise projekti juhtpartner Annika Uudelepp selgituseks sellele, miks nüüd põhjalikemaid selgitusi küsitakse.
Rahandusministeerium loodab küsimused lahendada enne ametlikke eelarveläbirääkimisi, et need sujuksid takistusteta ning uue perioodi euroraha saaks võimalikult vara kasutama hakata.