Eesti on olnud Euroopa Liidu liige kümme aastat. Selle ajaga on meie noored muutunud vabameelsemaks immigratsioonipoliitika osas ja nende huvi ühiskonnaõpetuse vastu on kasvanud, selgus gümnasisti poolt läbiviidud uuringust.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes soovivad meie noored ka rohkem välismaal õppida või töötada, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi 11. klassi õpilane Elisabeth Niido võttis ette koolinoorte seas 2004. aastal läbi viidud uuringu, kus vaadeldi noorte hoiakuid Euroopa Liiduga liitumise osas, nende huvi ning teadlikkust riikide liidust. Samale metoodikale tuginedes viis Niido lõppenud aastal läbi väiksema uuringu enda koolis ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis. Kahe töö tulemusi võrreldes järeldas ta, et kümne aastaga on koolinoorte hoiakutes muutunud üsna palju.
“Noored on muutunud näiteks vabameelsemaks selles suhtes, kui palju ja kuidas me laseme immigrante sisse, kas riik peaks neid protsesse soosima. Samamoodi leidsid noored 2014. aastal, et ühiskonnaõpetust antakse koolides liiga vähe ja Euroopa Liiduga seonduva info osakaalu võiks koolides kõvasti suurendada. Huvi kodanikuühiskonna, demokraatlike protsesside jms teemade vastu on märkimisväärselt suurenenud,” ütles Niido.
Praxise nooremanalüütiku Cenely Leppiku sõnul on toimunud üleminek x-generatsioonilt y-generatsioonile, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1980-2000.
See põlvkond väärtustab tema sõnul varasemast generatsioonist enam eneseteostust. “Sellist isikuslikku kasvatamist, mistõttu on formaalse hariduse kõrval tähtsustunud ka mitteformaalne haridus, kus leiabki erinevaid võimalusi õppimiseks, huvide kompamiseks, võimekuste kaardistamiseks ja seeläbi siis iseendale lähemale jõudmiseks, et mis võiksid olla need suunad, mille poole enda huvides edasi püüelda,” selgitas Leppik.
Tallinna ülikooli elustiili keskuse uurimise teadur ja osaühingu Noorteuuring liige Marti Taru toob välja, et noored on üks Euroopa Liitu ja ühenduse tulevikku positiivsemalt suhtuvaid elanikkonnagruppe Eestis. Võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti noored rohkem valmis minema välismaale õppima ja töötama.
“Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on noorte hulgas suhteliselt rohkem neid, kes on juba välismaal õppimas ja töötamas käinud. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on see protsent 13, siis Eesti noorte hulgas on 21 protsenti juba õppimas ja töötamas käinud. Kui me vaatame soovi minna välismaale õppima või tööle, siis näeme, et Eestis on sellise plaaniga noori 61, Euroopa Liidus keskmiselt aga 43 protsenti,” rääkis Taru.
Kõige populaarsem riik, kuhu soovitakse õppima minna, on Suurbritannia. Teisel kohal on aga Venemaa ja kolmandal Taani.