“Tulemus on üllatav, arvestades et vaid neli protsenti Eesti elanikest on ise või oma tuttavate vahendusel reaalselt kokku puutunud välisriikide tervishoiusüsteemiga,” selgitas 2005. aastal läbi viidud uuringu üks autoreid, Maailmapanga tervishoiuekspert Maris Jesse.

Uuring tervikuna hõlmas Eesti patsientide seniseid kokkupuuteid arstiabiga välisriikides, sellega seotud protseduure, eestimaalaste ootusi ravi saamiseks välismaal, samuti  väliskülaliste kogemust ja ootusi seoses Eesti arstiabiga ning vastavasisulisi Eesti raviasutuste plaane. Järelduste osas analüüsiti nähtuse võimalikke tagajärgi elanikele ning tervishoiusüsteemile.

Jesse sõnul tuli uuringust välja, et välismaale ravile suunamine on Eestis korraldatud läbipaistvalt ning järjest enam kasutatud. “Otsustajate jaoks on ehk kõige olulisem uuringu sõnum elanike madalast hinnangust tervishoiuteenuse kvaliteedile ja raviasutustele Eestis,” lisas ta.

Uuringu kohaselt ei tee Eesti raviasutused aktiivselt tööd selle nimel, et osutada teenust naaberriikide elanikele, kuigi pooled uuringus osalenud Soome ja Rootsi spa-külastajatest hindasid Eesti tervishoiu mainetegureid heaks ning vaid 20 protsenti välistaks siia raviletuleku.