Eestis võiks 2017. aastaks tagada 100% kodudele, ettevõtetele ja asutustele võimaluse liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning sõltumata tehnoloogiast saada andmeside kiiruseks ligi 100Mbit/s. Eesmärgi põhjus on lairibaühenduste arendamisest oodatav positiivne mõju Eesti majanduskasvule, kirjutab poliitikauuringute Keskuse Praxis külalisuurija Andres Jõesaar.

Maailmapanga 2009. aasta uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10%ne suurenemine annab riigi sisemajanduse kogutoodangu 1,21%-lise kasvu. Euroopa Liidu viimaste raportite järgi on IKT ja lairibaühenduste mõju kogu tootlikkuse kasvule isegi üle 50%. See kõik näitab lairibaühenduste tegelikku tähtsust majandusele tervikuna. Seega, kui Eesti soovib arengus Euroopa keskmisele tasemele kiiremini läheneda, siis peame teistest Euroopa riikidest kiiremini ja enam panustama lairibaühenduste arendamisse.

Arvestades interneti vahendusel pakutavate teenuste üldist levikut võib tekkida olukord, kus lairibainterneti levialast välja jäävate kodanike võimalused saada riigilt lairiba levialas olevate kodanikega võrdväärset teenust kahanevad. Tegemist on vaba turumajanduse ebatäiuslikkusega – turutõrkega.

Püstitatud eesmärgi saavutamise üks võimalus on välja ehitada fiiberoptiliste kaablite võrk, mis ei oleks kaugemal kui 1,5 km vähemalt 98% majapidamistest, ettevõtetest või asutustest. Selle võrgu arendus on loogiline jätk Eesti Lairiba Arenduse SA tehtud baasvõrgu rajamise EstWinprojektile.

Milline on olukord praeguses Eestis? Kuidas ja milleks seda parandada? Ning mida sellest võita? Loe reedesest Äripäevast.