Poliitikauuringute keskuse Praxis koostatud erakondade tervishoiupoliitikaalaste valimislubaduste analüüs näitas, et sõltumata valimistulemusest, võib eeldada vähemalt senises mahus rahvatervishoiualast tegevust, sest kõigil erakondadel on pikim lubaduste loetelu haiguste ennetamise teemal.

Kõige rohkem eristuvad erakondade vaated riigipoolse finantskaitse küsimuses, ehk kui palju peab elanik maksma tervishoiuteenuste ja ravimite eest ise.

Valdavalt kinnitatakse üle juba toimuvate tegevuste olulisust, märgivad uuringu koostanud analüütikud Ain Aaviksoo, Priit Kruus, Janek Saluse, Vootele Veldre, Heli Laarmann ja Reelika Ermel.

Samal ajal ei ole väga tõenäoline rahvatervise tähtsustamine võrdväärselt arstiabiga kuna majanduskriisi tulemusena vähendati summasid rahvatervishoiule suhteliselt enam teiste eelarveridadega võrreldes.

Keerukamad otsused on seotud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse ning erisoodustusmaksu kaotamisega tööandjate panustamisel töötajate tervisesse.

Esimest mõtet peavad erinevas vormis oluliseks kõik erakonnad ning kui Reformierakond välja arvata, siis põhimõtteliselt toetatakse ka teist ideed üksmeelselt. Erakonnad mainivad erineval kujul ka teenuste eksporti ning e-tervist olulise tervishoiu arenguvõimalusena, kuigi käsitlused pole eriti konkreetsed.

Võimukoalitsioon jääb truuks senistele põhimõtetele

Praeguse võimukoalitsiooni (RE, IRL) jätkudes võib valija oodata olemasoleva tervishoiusüsteemi põhijoontes säilimist. Jäädakse truuks oma senisele põhimõttele: kõigepealt tuleb saada jõukaks ja siis saab hakata jõukust ümber jagama.

Et tervishoius lähemal ajal jõukust ei paista, siis olemasoleva võimuliidu jätkudes riigipoolne tugi patsientidele märkimisväärselt suureneda ei saa, leiavad Praxise analüütikud.

Ettevaatlikke katseid on oodata erakindlustuse või muul viisil inimeste isikliku ja tööandjate panuse sissetoomist tervishoiukulutuste katteallikate leidmiseks.

IRL-i pakutud täiendava ravimihüvitise maksmise riigieelarvest eakatele inimestele ja kroonilistele haigetele eristub koalitsioonierakondade võrdluses, kuid selle elluviimiseks peab erakond ise suutma teha valiku oma pikast lubaduste loetelust ning selles ka koalitsioonipartnerit veenma.

Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamine tervishoiu ja e-tervise investeeringuteks on jätkuvalt tõenäoline mõlema erakonna puhul, IRL mainib ainukesena selles kontekstis perearstide töötingimuste parandamist.

Jätkub tänane suund veelgi suuremale süsteemi efektiivsuse ning lühiajaliste tulemuslikkuse näitajate parandamisele, nagu näiteks eriarstiabi järjekordade lühendamine, e-teenuste arendamine, ravimituru liberaliseerimine kättesaadavuse suurendamise eesmärgil.

Pikaajaliste süsteemsete eesmärkide saavutamist taotletakse suurema panustamise kaudu elanike tervisekäitumisele parandamisele.

Opositsioon suurendaks tervishoiu rahastamist

Suuremad opositsioonierakonnad (KE, SDE) on võimule tulles otsesõnu lubanud, et kavatsevad suurendada riigipoolset tervishoiusektori rahastamist ehk riigieelarve kulusid. Eesmärgiks on vähendada haigete inimeste finantskoormust, olgu siis ravimikulude ning hooldusravi ja hambaravi omaosaluse vähendamise või töövõimetushüvitiste suurendamise läbi.

Jõuline alkoholipoliitika võiks kõige suurema tõenäosusega saada teoks Keskerakonna valitsemise korral. Nii Keskerakond kui Sotsiaaldemokraadid lubavad vähendada vaesust või sellega seotud avalike hüviste (esmatasandi tervishoid, tervislik toit, huvialaringid jm KOV tasandi teenused) kättesaadavuse puudulikkust, mis on oluline rahvatervishoiu meede vähem jõukate inimeste jaoks.

Suurimaks küsimuseks on riigieelarve kulusid suurendavate lubaduste teostatavus. See tähendab suuremat ümberjagamist ühiskonnas, suurenenud maksude või teiste eluvaldkondade arvel.

Väikesmad erakonnad pole nii ambitsioonikad

Väiksemate erakondade (EER, ERL) plaanid on vähem ambitsioonikamad, kuid sisaldavad ideid, mis roheliste puhul sobituvad pigem tänaste võimuerakondadega ning rahvaliidu puhul jällegi opositsiooni lubadustega, hindasid Praxise analüütikud.

Loodetavasti saavad kõik erakonnad tegelikult aru, et lahenduste leidmine nii tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele kui ka kvaliteetse tervishoiupersonali olemasolu tagamine on järgmise valitsemisperioodi oluline strateegiline eesmärk.

Järgneval neljal aastal negatiivse eelarvega opereerival haigekassal ning kasvava ülekaalulisuse, noorte sõltuvusainete tarvitamise ning HIV leviku foonil on prioriteetide seadmise kunst määrava tähtsusega – seda just pikaajalisi tulemusi silmas pidades, leidsid analüütikud.

Allikas: Analüüs: erakondade pikim lubaduste loetelu puudutab haiguste ennetamist, Delfi