Teiste euroala riikidega võrreldes on meie miinimumpalgad ja pensionid mitmeid kordi väiksemad, toetuste-hüvitiste vahed võivad olla isegi kümnekordsed.

Paljud toetused, mis peaksid inimesel aitama vähenenud rahaliste võimaluste korral toime tulla, on Eestis häbematult väikesed.

«Kui enne rääkisime toetustest ja palkadest kroonides, siis me nii väga ei võrrelnud end teistega,» ütleb abilinnapea Merike Martinson. «Nüüd, euro tulles, on aga tõeliselt näha, kui suur ebavõrdsus meie ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel tegelikult valitseb. Ka kõigis neis maades, kus praegu on kriis – Kreekas, Hispaanias, Iirimaal – elavad isegi vaesed sama hästi kui meie keskmise palga saajad.»

Töötutoetus ja toimetulekutoetus ei kata isegi elatusmiinimumi, mis tähendab, et allpool absoluutset vaesuspiiri elab Eestis kümneid tuhandeid inimesi, paljud neist lastega pered.

Euro «positiivset» poolt, mis paljastab meie vaesuse, on märganud juba paljud. Isegi armastatud kombeõpetaja Maaja Kallast põrutas aasta lõpus euro tuleku puhul, et tunneb selle üle vaid kahjurõõmu. «Nüüd näeb terve Euroopa must-valgelt, kui väike on meie pension ja keskmine palk,» ütles ta meedias.

Ka uuringufirma Faktum Ariko uuringutejuht Kalev Petti tõi juba suvel tarbijate kindlustunde kahanemise põhjenduseks, et euro tuleku lähenedes mõistavad inimesed, kui vaesed nad tegelikult on.

Sotsiaalabi saajate arv kasvanud 70%

Statistika näitab, et Eesti riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele on vaid 15%, näiteks Rootsis aga 29% SKT-st. Teisisõnu öeldes – meie vaesed elavad kordades armetumat elu kui teiste EL-i riikide vaesed.

Fakt on see, et sotsiaalset tuge vajavate inimeste ring Eestis majanduskriisi tõttu aina laieneb. Kõige hirmsam on asjaolu, et kõigist registreeritud töötutest on juba pooled pikaajalised, kes ei saa isegi enam 1019-kroonist ehk 65-eurost töötutoetust. Seega on nad sunnitud haarama toimetulekutoetuse järele, mis peaks olema kõige viimane õlekõrs.

«Toimetulekutoetuste taotluste arv on plahvatuslikult kasvanud,» nendib Martinson. «See näitab, et inimestel pole enam millelegi looda. 2010. aasta üheksa kuuga oli Eestis 68% rohkem toimetulekutoetuse taotlusi kui 2009. aasta sama ajaga. Sama aja jooksul on kasvanud ka töövõimetuspensionäride (8.4%) ja ennetähtaegsete pensionäride arv (14.3%).»

Vaeseid on rohkem kui toetuse saajaid

2009. aastal oli elatusmiinimum ühe inimese kohta 2660 krooni kuus – see on kõige väiksem summa, millega peaks saama katta eluasemekulud, osta toitu ning rahuldada inimese elementaarsed vajadused.

«Aga toimetulekutoetusest tuleb maksta veel ka ravimite eest, osta WC-paber, lambipirnid, pesupulber, maksta telefoniarve ja muu eest. Täisväärtuslikku toitu toimetulekutoetuse saaja endale seega lubada ei saa,» sõnab Martinson.

Minimaal-ne toidukorvi maksumus oli kaks aastat tagasi 1178 krooni – see oli juba sel ajal rohkem kui toonane toimetulekutoetuse määr.
Aga mitte ainult toimetulekutoetust saavad inimesed ei ela sügavas vaesuses.

Näiteks miinimumpalka (4350 krooni ehk 278,02 eurot miinus maksud – toim) saav ühe lapsega ema ei pruugi kvalifitseeruda toimetulekutoetuse saajaks, kuigi kahe inimese elatusmiinimumi piiri tema sissetulekud – töötasu pluss lapsetoetus 300 krooni (19,18 eurot) ja sama palju üksikvanema toetust – ei ületa. Ja isegi kui ta on mõne krooni või euroga toimetulekupiirist allpool, ei hakka ta juba aja kokkuhoiu tõttu sotsiaalhoolekandeosakonna uksi kulutama. «Selliseid piiripealseid peresid on väga palju,» märgib Martinson.

Kui võrrelda toetuste süsteemi, siis Eestis on töötutoetus 65,41 eurot kuus, Soomes aga 553 eurot. Põhjanaabrite juures lisandub sellele summale laste olemasolul nende arvust sõltuvalt veel üsnagi märkimisväärne summa – ühe lapse puhul umbes 105 eurot, kolme ja enama puhul aga juba peaaegu 200 eurot kuus. Nii et igapäevaseks toiduks ja olmeks saab töötu Soomes võib-olla isegi kümme korda suuremat toetust kui meil.

Või võtame võlaauku kukkunud Iirimaa – seal saab olenevalt eelnevast töökäigust taotleda kas töötushüvitist või töötutoetust, mis mõlemad on minimaalselt umbes 200 eurot nädalas ehk 800 eurot kuus. Neile summadele lisaks saab töötu vajadusel muidki toetusi, näiteks üüritoetust või kinnisvaralaenu intresside toetust. Ja ka näiteks keskkonnasõbraliku bensiini ostmise toetust saastunumates piirkondades.

Töötu saab Iirimaal nn meditsiinikaardi (Medical Card), mis garanteerib tasuta hambaravi, eriarsti külastuse, ravimid ja meditsiinilised abivahendid. Ka meie töötule, kui ta on töötukassas arvel, on tagatud ravikindlustus, kõiki tervisekulusid, nt hambaravi ja ravimite omaosalust see ei kata.

Suured on vahed ka toimetulekutoetuse summades. Toimetulekutoetust sel aastal Eestis küll 200 krooni (ehk u 13 euro) võrra tõsteti, kuid inflatsioon on selle tõusu juba olematuks söönud. 2011. aastal on meil toimetulekutoetuse määraks esimese pereliikme kohta 76,6 eurot kuus (iga järgmine pereliige saab 80% piirmäärast).

Kui jälle Soome poole kiigata, siis seal on toimetulekutoetuseks esimesele pereliikmele 419,11 eurot kuus (miinus maksud).

Meil on ka odavam elu?

Mõned väidavad, et Eestis on odavam elu – kuid kas ikka on? «Kohvi hind on meil juba kõrgem kui Soomes. Piima hind on aastaga tõusnud veerandi võrra, bensiinihind veelgi rohkem – kõik hinnad on tõusnud, aga toetused-pensionid jms jäänud samale tasemele,» lausub Martinson.

Kõige kurioossem on Eesti riigi käitumise juures see, et välisministeeriumi poolt valitsusele esitatud arengukoostöö ja humanitaarabi aruandest selgus, et ka raskel 2009. aastal toetas meie riik muu maailma vaeseid rohkem kui näiteks oma pikaajalisi töötuid – kui muu maailma vaeste aitamiseks kulutasime 207 miljonit krooni, mis teeb iga Eesti elaniku panuseks üle 150 krooni, siis kas või meie oma inimeste töötutoetuseks on selle aasta riigieelarves ette nähtud oluliselt vähem ehk vaid 180 miljonit krooni.

Ekspert: töötutoetust tuleks tõsta ja maksta kauem

Toetuste süsteemi oleks võimalik isegi praeguste rahaliste võimaluste juures parandada, leiab ekspert Andres Võrk.

Praxise analüütiku Võrgu sõnul oleks ka kasinates tingimustes võimalik toetusi mõistlikumalt jagada. «Minu ettepanek oleks, et tasuks pigem kaaluda maksta inimestele kõrgemat töötutoetust ja ka praegusest kauem,» ütleb ta. «Selle maksmisel peaks kindlasti kaasnema ka nõue osaleda aktiivsetes tööturumeetmetes. See muidugi nõuab ka töötukassalt suuremat pingutust tööturumeetmete pakkumisel.»

Samuti on Võrgu hinnangul oluline, et inimesed alati võidaksid tööle minekust ka rahaliselt: «Näiteks Suurbritannias on kehtestatud kord, kus inimesed ei kaota kogu toetust tööle minekul, vaid toetused vähenevad järk-järgult.»

Võrgu sõnul on toimetulekutoetuse saajate ringi sattunud inimestel oht jääda palju kergemini lõplikult tööturult kõrvale. Tema hinnangul räägib töötutoetuse tõstmise vajaduse poolt ka asjaolu, et töötutoetus on madalam kui toimetulekupiir.

Siinkohal tasub mainida, et 2011. aastal riigieelarves on toimetulekutoetuse maksmiseks 350 mln krooni, töötukassa eelarves aga töötutoetuse maksmiseks üksnes 180 mln krooni.

«Sotsiaalkaitsesüsteemi kujundamisel on poliitikutel vaja silmas pidada korraga kolme laia eesmärki: toetada madala sissetulekuga perekondade elustandardit, motiveerida inimeste töötamist ja hoida kulutused maksumaksjale madalad,» selgitab Võrk. «Need eesmärgid on teineteisega sageli konfliktis, mistõttu on vajalik leida tasakaal eesmärkide vahel.»

«Sotsiaalkulutused on suhteliselt madalad ka osas anglosaksi riikides,» märgib Võrk. «Skandinaavias antakse rohkem toetusi, tulude jaotus on ühtlasem. Kuid toetuste saamiseks peab inimene aktiivselt eri meetmetes osalema. Millise mudeli Eesti valib, eks seda peaks näitama valimised. Eks me isiklike kontaktide kaudu tajume võib-olla põhjamaade eeskuju sobivamana. Samas on seal ka maksukoormus meie omast tunduvalt suurem. Samuti on seal astmeline tulumaks, mis jätab vähekindlustatutele rohkem raha kätte.»

Kuidas euro mõjus rahakotile?

Soomega võrreldes on meil meeletu hinnatõus!

Katrin (62)
Olen viimasel ajal elanud pikemat aega Soomes ja aeg-ajalt Eestis käies torkab siinne hinnatõus eriti silma. Varem erines Eesti hinnatase Soome omast tunduvalt, kuid nüüd hakkame järk-järgult järele jõudma. Kuid meie palgatase pole sugugi Soome omaga sammu pidanud! Soomega võrreldes näib uskumatu, kui kalliks on meie poodides muutunud näiteks juurikad! Ometi on see väga tervislik kaup, mida igaüks peaks sööma. Minu lemmikkohaks toidu ostmisel on saanud Nõmme turg ja lemmikkaubaks lambahakkliha, tean, et saan värske kauba otse tootjalt.

Hinnad tõusid terve aasta

Jevgenia (73)
Olen tähele pannud, et hinnad on kasvanud mitte niivõrd euro tulemise järel pärast 1. jaanuari, vaid kogu eelmise aasta jooksul. Eriti andis hinnatõus tunda detsembris, mil näiteks leiva ja piima hind pani juba tõsiselt mõtlema, kas osta või mitte. Kuid tempokalt tõusis enamuse põhitoiduainete maksumus. Eriti märkimisväärselt aga on aastaga kerkinud kommunaalkulud, näiteks sooja vee hind. Elan ühetoalises mugavustega korteris ja kui aasta tagasi maksin kommunaalkulude eest ligi tuhat krooni kuus, siis nüüd 1400 krooni. Ka elektriarve on tõusnud samas tempos – aasta jooksul 100 kroonilt 140 peale.

Lapse toidu pealt ei taha kokku hoida

Juri (34)
Minu palk on miinimumpalgale üsna lähedane, no ütleme pisut üle tuhande krooni suurem, ja iga kulutuse suurenemine annab seetõttu rahakotis kohe tunda. Kuna mul on ka kasvueas kümneaastane poeg, ei tohiks ma toiduainete pealt eriti kokku hoida. Nagu olen lugenud, peaksid iga päev laual olema puuviljad ja muu värske kraam, see aga on aasta jooksul eriti hinda läinud. Ligi neljandik palgast kulub mul korterikuludele, elan ühetoalises puuküttega ligi 30 ruutmeetri suuruses korteris.