Erakonnad on teadvustanud lõhet tööjõu ja kapitali maksukoormuse vahel ning kõik erakonnad lubavad mingil kujul sotsiaalmaksu alandamist. Nii selgub Praxise koostatud valimislubaduste analüüsist. Lisaks on erakonnad ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas valdavalt ühel meelel, erinevad ainult pakutud numbrid ja täpsem lähenemine.
Mõttekoja teemapaberis tuuakse esile, et Eesti maksusüsteemi iseloomustab küll üsna madal maksukoormus, 2012. aastal moodustasid maksud 32,5% SKP-st, võrdluseks kõige kõrgem maksukoormus oli Taanis, 48,1% SKP-st. Kuid Eestis kogutakse pool kogu maksutuludest tööjõumaksude ehk üksisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu kaudu. Kapitalimakse on meil aga muu Euroopaga võrreldes kõige vähem.
„See tähendab, et Eesti ettevõtja jaoks on tööjõud oluliselt kallim ressurss kui kapital,“ selgitab Praxise analüütik Miko Kupts ja lisab, et olukord on soodne kõigile ettevõtetele, kelle peamine tootmissisend on masinad ja tehnika, kuid ebasoodne tööjõumahukatele ettevõtetele.
„Paistab, et erakonnad on teadvustanud sellist lõhet tööjõu ja kapitali maksukoormuse vahel ning kõik erakonnad lubavad mingil kujul sotsiaalmaksu alandamist,“ sõnab Kupts. Teemapaberis on esile toodud kõigi erakondade maksumuudatuste võrdlus, kust on näha, et peamiselt pakutakse sotsiaalmaksu mõne protsendilist langetamist, aga on ka ideid luua teatud elanikkonna rühmadele soodsamaid tingimusi.
Praxise analüütik Magnus Piirits tõstatab aga küsimise, kas sotsiaalmaksu alanemine toob kaasa ka reaalse mõju. Nimelt näitavad analüütiku arvutused, et sotsiaalmaksu alandamine kõigil 1% võrra tähendab riigieelarvele tulu vähenemist ligikaudu 70 miljonit eurot, kuid annab keskmisele seitsme töötajaga ettevõttele tulu vaid tuhatkond eurot aastas.
„Kui sotsiaalmaksu langetamise eesmärk on soodustada töökohtade loomist, siis kindlasti ei ole 1–2% langus see, mis loob ettevõtetele olulisel arvul töökohtade loomiseks motivatsiooni või vahendid,“ selgitab Piirits.
„Selleks, et näha töökohtade loomises olulist mõju peaksime rääkima sotsiaalmaksu vähenemisest suurusjärgus 10%, nagu arvavad ka ettevõtjad, kuid samas tundub kõigi töötajate sotsiaalmaksu alandamine sedavõrd palju riigieelarve tasakaalu seisukohast võimatu,“ märgib analüütik ja lisab, et kui sellele ei järgne just olulised muudatused Eesti maksusüsteemis tervikuna.
Analüütikud peavad realistlikumaks lahenduseks teatud rühmadele töökohtade loomise mõjutamist. Nende sõnul aitab sotsiaalmaksu lagi luua kõrge lisandväärtusega tippspetsialistide töökohti, sotsiaalmaksu erandid aitavad väiksemate kulude ja suurema mõjuga jõuda erinevate riskirühmadeni nagu näiteks osalise töövõimega inimesed või eakad, kui seda suudaks sotsiaalmaksu langetamine kõigil.
Lisaks sotsiaalmaksu alandamisele on erakonnad ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas valdavalt ühel meelel, selgub Praxise ülevaatest. „Erakonnad viitavad, et madalapalgaliste olukorda tuleb parandada, kuid ka siin peab tõstatama küsimuse, kas lihtsalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on efektiivseim lahendus,“ sõnab Kupts.
Analüütikute hinnangul on oluline ka vaadata, mille arvelt saab lubatud tööjõumaksude vähenemist korvata. „Eestis on tarbijatele avalduv maksukoormus ELi üks kõrgemaid. Suurendada tarbimismakse veelgi oleks seega küllaltki ebamõistlik,“ sõnab Kupts. „Samas on kapital Eestis väga väikese maksukoormusega ning selle maksustamise suurendamise teed lubavad SDE, KE ja VE ka minna. RE ja IRL seisavad sellele suunale aga vastu,“ toob analüütik võrdluse välja ning märgib, et siin paistabki olevat nende valimiste maksuküsimustes üks põhimõttelisemaid vastasseise.
Teemapaberiga majanduse kasvupotentsiaalist saab tutvuda siin!
Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.