Täna esitletava noorteseire aastaraamatu andmetel domineerivad noorte huvitegevustes sport, muusika- ja kunstiringid. Tehnika- ja elektroonikaringides osales regulaarselt, vähemalt kord nädalas, vaid 6% ning loodus- looma- ja matkaringides 5% 7-18-aastastest noortest.
Riigi strateegilised arengukavad rõhutavad aga, kuivõrd oluline roll on Eesti riigi konkurentsivõime arendamisel loodus- ja täppisteadustel. Eeltoodu valguses on ootuspärased ka hiljuti avalikustatud koolilõpetajate valikute uuringu tulemused, mis näitavad, et koolilõpetajate eelistused on tugevalt kaldu sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna suunal. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas plaanis edasi õppida vaid 14% koolilõpetajatest.
“Kui seda kõrvutada veel asjaoluga, et ka õpilasfirmade ja ettevõtlusprogrammidega on oma sõnul viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud vähem kui 20% huvitegevuses osalevatest noortest, siis on küsitav Eesti majanduse jätkusuutlikkus luua ja arendada teadmispõhist tootmist ja teenindust” märgib Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor. “Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtjad ei ole rahul ka nende väheste reaalvaldkonna lõpetajate ettevalmitusega,” lisab Pihor. “Nii kurdavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistavad ette pigem akadeemiliste teadmistega palgatöötajaid. Puudu jääb initsiatiivikusest, ettevõtlikkusest, teadmistest ettevõtte äriprotsesside kohta,” rõhutab Pihor.
Ideaaljuhul võimaldab just noorsootöös osalemine arendada noorte huvisid, proovida rakendada koolis omandatud teadmisi praktikas, kasvatada julgust ise ideid algatada ja ellu viia – olgu see siis huviringides, noortekeskustes, õpilasfirmades või noorteprojektides. “See aga eeldab noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist ning ka mugavustsoonist, kus huviringide juhendajad on aineõpetajad, väljatulemist” hindab Pihor ja lisab, et teisalt on siin ka ruumi vabatahtlikule tegevusele noorte juhendamisel, vaja on rohkem ettevõtjate tunnustust noorsootöös omandatud kogemustele.
Täna toimuval Noorteseire aastakonverentsil arutataksegi selle üle, milline on olnud noorsootöö senine panus ühiskonnas, mida erinevad ühiskonnagrupid noorsootööst ootavad. Juttu tuleb sellest, kuidas võiks noorsootöö aidata noori ette valmistada iseseisvaks täiskasvanueluks, sealhulgas tööturule sisenemiseks, kuidas täiendab noorsootöö kooliharidust, milline on noorsootöö roll tõrjutud noorte kaasamisel ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel.
Võimalus tutvustada oma ootusi noorsootööle saavad nii noorsootöötajate, ettevõtjate, lapsevanemate kui noorte esindajad.
Konverents toimub täna Tallinnas Rahvusraamatukogus, kell 10.00-16.00. Noorteseire uue aastaraamatuga “Noored ja noorsotöö” saab tutvuda alates kella 10.00st Noorteseire koduleheküljel, trükituna konverentsil.
Noorteseire aastaraamatu väljaandmist ja konverentsi korraldamist toetatakse Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse perioodi 2007−2013 vahenditest.