Eurofound (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) on avaldanud oma iga-aastase kokkuvõtte tööelu arengust Euroopas. Ülevaate 2015. aasta ja 2016. aasta varajastest arengutest töötervishoiu ja tööohutuse ning võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkondades annavad Praxise eksperdid.
Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas keskendutakse senisest rohkem vaimse tervise ohtudele ja uutele, tehnoloogia arengust tulenevatele füüsilistele ohtudele, sh ohud põhjustatud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiast ja kantserogeensetest ning mutageensetest kemikaalidest. Aruandes kinnitatakse põhimõtet, et jätkusuutliku arengu tagamiseks tööl on vajalik laiahaardeline sotsiaalpartnerite kaasamine. Eesmärk on uurida tööl esitatud nõudmiste ja töötajate isiklike arenguvajaduste pidepunkte, et tuvastada elamis- ja töötingimused, mis võimaldavad vananeval rahvastikul töötades pikemalt edukad ja õnnelikud olla. Euroopa Komisjoni direktiividest lähtuvalt seadistasid mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid enda riiklikke strateegiaid ja vahendeid, tõstes seeläbi osapoolte teadlikkust; otsesed määrused järgnesid vaid vähestes liikmesriikides.
Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas rõhutavad Euroopa Liidu uuringud probleemikäsitluse keerukust ja sellest tulenevalt oodatust aeglasemat edasiminekut 2020. aasta eesmärkide saavutamisel. Suurimateks probleemideks on vertikaalne ja horisontaalne sooline segregatsioon tööturul, raseduse ja sünnitusega seotud diskrimineerimine ja sooline palgalõhe. Kuigi Euroopa Liidu tasemel on jätkuvalt käimas diskussioon kvootide tutvustamise osas, tagamaks naiste 40% osakaal börsil noteeritud firmade juhtkondades, on liikmesriikide seadusandlikes meetmetes toimunud edasiminekuid. Seejuures on Eesti, Soome ja Saksamaa olemasolevaid võrdõiguslikkuse kavasid tugevdanud. 2015. aastal keskenduti eelkõige soolisele võrdõiguslikkusele, seksuaalsel orientatsioonil ja religioonil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemisel uusi arenguid ei toimunud.
2015. aasta Norra ja Euroopa Liidu liikmesriikide üleste ning siseste arengute ja edusammudega saab pikemalt tutvuda täispikas aruandes.