Residentuuril on Eesti arstide väljaõppes ja arstiabi kõrge kvaliteedi tagamisel kriitiline roll. Mõttekojal Praxis valmis residentuuriõppe kvaliteedi analüüs, mis toob esmakordselt välja, kuivõrd vastab meie arstide koolitus rahvsvahelistele standarditele. Analüüs näitab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata õppe ühtlasemale korraldusele ja sotsiaalsete oskuste õpetamisele.

Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul on eriarstide väljaõpe pälvinud Balti riikides palju kriitikat, kuid seni pole tehtud ühtki analüüsi, kus oleks õppe kvaliteeti ja korraldust süsteemselt uuritud. Analüüsist selgub, et peamine kitsaskoht on väljaõppe ebaühtlus. „On asutusi, kus residentuuriõpe on väga heal tasemel. Teisalt tunnevad residendid ja juhendajad, et sisuliseks juhendamiseks puudub aeg ja oskused. Analüüsi peamine soovitus on luua miinimumnõuded, mis tagaks arstide väljaõppe ühtlasema kvaliteedi,“ sõnas Jüristo.

Analüüsi tellija, Eesti Nooremarstide Ühenduse esindaja Helen Reimi sõnul peab juhendaja ja residendi tööpäeva ära mahtuma nii tervishoiuteenuse pakkumine, õppimine kui ka juhendamine. „Residentuur peab arsti ette valmistama iseseisvaks tööks. Ohumärk on aga see, kui resident jääb liiga üksi. Tuleb leida parem tasakaal teenuse pakkumise ja õppe vahel, et patsientide ravimine liita osaks õppest,“ sõnas Reim.

Erialateadmiste kõrval peaks väljaõppes senisest suuremat tähelepanu saama sotsiaalsed oskused. “Ühiskond ootab, et lisaks kliinilistele oskustele oleks arst kursis värske teaduskirjandusega, nõustaks nii patsiente kui ka nooremaid kolleege, tunneks teemasid läbipõlemisest majanduseni, rääkimata väga heast suhtlusoskusest. Selliste oskuste süsteemset õpet residentuuris hetkel ei ole, kuid see on koht, kus koolitus peab ühiskonnna arengule järgi tulema. Seda toovad välja ka rahvusvahelised juhendid,“ ütles Reim.

Helen Reimi sõnul tuleks aga esmajärjekorras tegeleda Praxise analüüsi peamise järeldusega ning vähendada arstide väljaõppe ebaühtlast taset. “Peame ühiselt pingutama, et kõik arstid saaksid vajaliku koolituse, täienduse ning toetava süsteemi, et pakkuda parimat võimalikku abi meie inimestele. Ja kui võib tunduda, et tegemist on kõigest 650 hetkel residentuuriõppes oleva inimese probleemiga, siis tegelikult on kaalul järgmise 20-50 aasta arstiabi kvaliteet ja see puudutab meist igaüht,” võttis Reim uuringu tulemused kokku.

Analüüsi 6 olulisemat soovitust:

• Luua miinimumstandardid nii õppe kui ka juhendamise vallas.
• Töötada välja tagasisidesüsteem koos tagasiside analüüsi ning arendustegevustega.
• Luua süsteem residentuuri kvaliteedi pidevaks hindamiseks ja arendamiseks.
• Muuta õpe paindlikumaks ning residendisõbralikumaks, sh võimaldada osalise koormusega töötamist.
• Väärtustada ja õpetada mitte-tehnilisi oskusi, nagu suhtlemine ja meeskonnatöö.
• Tagada teadustöö ja residentuuri omavaheline parem sidusus.

Arstide residentuuriõppe uurimisprojektist lähemalt. Loe aruannet siit.