Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja Praxise teostusel valmis uuring, mis analüüsis Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke, omavahelisi seoseid ning mõju inimeste töömotivatsioonile. Sealjuures keskenduti töötushüvitiste seostele teiste sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitistega.
Uuring toob välja, et töö kaotuse korral makstavate hüvitiste maksmistingimuste kujundamisel on vaja leida tasakaal vastandlike eesmärkide vahel. Ühelt poolt peaks makstavad hüvitised tagama töö kaotanud inimestele toimetuleku töötaoleku perioodil, teisalt aga motiveerima hätta sattunuid kiiresti tööturule naasma. Tasakaalu leidmine nende eesmärkide vahel nõuab hüvitiste ja toetuste maksmistingimuste osavat kujundamist.
“Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd, neil oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv,” selgitab töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.
Töö tulemused näitavad siiski, et mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmistingimused ei soosi hüvitisesaajate jätkamist tööelus. Leetmaa toob näiteks ennetähtaegse vanaduspensioni, mida makstakse pensionieelses vanuses töö kaotanud inimestele. “Samal ajal ei ole nimetatud hüvitise saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ega parandada seeläbi oma võimalusi tööellu naasmiseks. Arvestades vanemaealise tööjõu osakaalu kasvuga, võiks autorite hinnangul võimaldada tööturuteenustes osalemist ka vanaduspensionäridele,” põhjendab Leetmaa.
Autorid järeldasid ka, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada. Pigem on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks tööotsingute ajaks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.
Kuigi üldiselt on töötamine võrreldes hüvitise saamisega Eestis tasuv, on erandiks mitme hüvitise samaaegne maksmine ja tööleasumine madala palgaga. Esimesel juhul suureneb inimeste hüvitistest saadav sissetulek ning töötamine ei pruugi olla tasuv. Teisel juhul ei tasu tööjõumaksude lisandumise, töötamisega kaasnevate kulude, näiteks transpordi ja lastehoiukulud, ja toetuste ärajäämise tõttu töötamine rahaliselt ära. “Madalapalgalist tööd saaks muuta kasulikumaks seega näiteks, kas toetades maapiirkonna transporti, vähendades kulusid lapsehoiule või madalapalgaliste makse, näiteks suurendades tulumaksuvabastust just töötasult,” selgitavad autorid.
Töö tulemusena välja koorunud järeldused ja soovitused on oluliseks sisendiks kehtiva sotsiaalkaitse- süsteemi ülevaatamisele ja sotsiaalseadustiku koostamisele.
Uuringus “Sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile” oli vaatluse all kokku 21 erineva hüvitise ja toetuse eesmärgid, omavahelised seosed ja mõju töötamise motivatsioonile. Uuringu käigus viidi läbi õigusaktide analüüs, mida toetasid intervjuud õigusloojate ja –rakendajatega ning arvutati hüvitiste ja toetuste suurusest tulenevate stiimulite iseloomustamiseks erinevad näitajad.
Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi “Parema õigusloome arendamine” raames. Uuringu aruanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi ja Praxise koduleheküljel.