Sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi algatusel valminud Praxise uuring “Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu mõjude analüüs” näitab, et perede rahaliste toetuste süsteemi saaks teha lihtsamaks ja tõhusamaks.
Prognoosi kohaselt kuluks 2015. aastal lastega perede rahaliseks toetamiseks riiklikele peretoetustele, vajaduspõhisele peretoetusele, vanemahüvitisele, rasedushüvitisele ja täiendava tulumaksuvaba miinimumi rakendamisele laste arvu järgi kokku ligi 300 miljonit eurot aastas. Analüüsist selgus, et kõige odavam viis laste vaesuse leevendamiseks on suurendada toimetulekutoetust, sealjuures tõsta laste kaalu toimetulekutoetuse arvutamisel, mis selle aasta algusest hakkaski kehtima. Toimetulekutoetuse tõstmisega kaasnevatest täiendavatest riigieelarve kuludest ligi 90% jõuab allpool absoluutset vaesuspiiri elavate lasteni.
Vajaduspõhise peretoetuse skeemi arendamist paralleelselt toimetulekutoetusega ei pea uuringu autorid mõistlikuks valikuks. “Ei ole mõtet üleval pidada kahte keerulist süsteemi – toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust”, sõnas Praxise vanemanalüütik Andres Võrk. “Vajaduspõhisel peretoetuste skeemil puudub oluline lisandväärtus võrreldes hästi töötava olemasoleva toimetulekutoetuse skeemiga. Pigem on vaja keskenduda toimetulekutoetuse piiri tõstmisele,” lisas Võrk.
Praxise analüüs näitab, et kõige suuremas vaesusriskis on Eestis praegu endiselt üksikvanemaga elavad lapsed. Käesoleva aasta riigieelarve neile eraldi mingit täiendavat toetust ette ei näe võrreldes üldise lastetoetuse tõusuga. Kolmanda lapse toetuse olulisest kasvust üksikvanemaga pered saavad vähem kasu, sest enamus üksikvanemaga peresid Eestis on ühe või kahe lapsega. Analüüs viitab, et üksikvanemate toetamise puhul võiks loobuda kriteeriumist lapse sünnitunnistusel ning vaadata pigem pere tegelikku struktuuri. Taas tasub kaaluda toimetulekutoetuse skeemi kaudu üksikvanematele lisatoetuse tõstmist, et vähendada nende vaesusriski.
Lisaks rahalisele poolele on samavõrd tähtis teenuste kättesaadavus, eelkõige lasteaiakohtade olemasolu, nii laste arengu seisukohalt kui ka lastevanemate tööturuvõimaluste avardumise läbi. Mõttekoda vaatas analüüsis lasteaiakohtade kättesaadavuse ja hinna mõju vanemate töötamise motivatsioonile ja leibkonna vaesusele. Analüütikud tõdevad, et samavõrd oluline, kui on lasteaiakohtade kättesaadavus, on oluline, et lasteaiakoha maksumus leibkonna jaoks ei oleks kõrge võrreldes lastevanemate töötasuga. Võrgu sõnul ei pruugi kõrge lasteaiakoha maksumuse puhul osal leibkondades lapsevanema sissetulek tõusta, kui lapsevanem peab tööle minemisel leppima alampalgaga.
Praxis analüüsis lapsetoetusi, toimetulekutoetust, vajaduspõhist peretoetust, täiendavat tulumaksuvabastust laste pealt ja lasteaia kohtasid. Töö oli üheks sisendiks Sotsiaalministeeriumis valminud poliitikadokumendile „Peretoetuste ja teenuste roheline raamat”. Uuring keskendus küsimusele, kuidas oleks lastega peresid kõige otstarbekam toetada. Poliitikaanalüüsi tulemusena tehakse ettepanekud perede rahalise toetamise süsteemi täiendamiseks, arvestades seejuures kaasnevat mõju nii vaesusele, töötamise stiimulitele kui riigieelarvele.
Analüüsi algatasid sotsiaalministeerium ja haridus- ja teadusministeerium ning töö valmis Riigikantselei tarkade otsuste fondi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel. Aruanne on kõigile kättesaadav Praxise kodulehel, samal teemal ilmus äsja Riigikogu Toimetistes artikkel “Lastega peredele mõeldud toetuste mõju vaesusele ja töötamise stiimulitele”.