Valitsemine ja kodanikuühiskond

Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programm on kasvanud välja 2000.aastal loodud "Tarbetute bürokraatlike protseduuride vähendamise" ja hilisemast "Avaliku halduse kaasajastamise" programmist.  Tol ajal oli programmi peamiseks eesmärgiks pakkuda konkreetseid võimalusi nn red tape (mõttetult keerulised ja aeganõudvad haldusprotseduurid) probleemi lahendamiseks.

Tänaseks on programmi fookused muutunud ning eesmärgiks on toetada kaasaegsete valitsemise põhimõtete rakendamist ning kodanikuühiskonna võimestamist ühiskonnaelu korraldamisel. Programm keskendub kahele suunale: teadmispõhise poliitikakujundamise võimekuse ja kultuuri arendamine ning kodanikualgatuse võimestamine. Peame oluliseks ka teiste riikide teadmistepõhise riigivalitsemise praktikate analüüsi ja võimalikku rakendmist Eestis. Programmi elluviimisel kasutame mitmekesiseid võimalusi erinevatele osapoolte omavahelise koostöö tulemuslikkuse arendamiseks alates analüütilisest toest ja koolitustest suhtevõrgustike arendamise ja strateegilise partnerluseni.

Peamised valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüüsi- ja tegevussuunad 2008.-2010.a:

• parema riigivalitsemise arendamine ja regulatiivse reformi terviklik kujundamine (sh poliitikaanalüüsi taseme tõstmine, valdkondadevahelise sidususe suurendamine poliitika kujundamisel, regulatsioonide lihtsustamine ja läbipaistvuse suurendamine);
• strateegiadokumentide ja õigusaktide mõjude analüüsimine ja vastava süsteemi loomisele kaasaaitamine Eestis (sh teadmistepõhise otsustuskultuuri arendamine, poliitika alternatiivide sõnastamine, pikaajaliste mõjude analüüsioskuse väljaarendamine;
• avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (sh elanike rahulolu ja usalduse suurendamine teenustega; teenuste osutamise efektiivsus ja halduskoormuse analüüs, kohaliku omavalitsuse koostöövõimekuse ja teenuste arendamine);
• riigi ja sotsiaalpartnerite dialoogi tugevdamine, kaasamise võimekuse arendamine (sh nii avaliku, era kui kolmanda sektori poolt, partnerlusvõrgustike arendamine);
• kodanikuühiskonna strateegilise rolli arendamine ja selleks soodsa keskkonna arendamine (sh kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete arendamine, kodanikuühenduste analüüsisuutlikkuse tõstmine ja arengut soodustava keskkonna kujundamine).