Kahel kolmandikul juhtudest on naiste ja meestevaheline palgaerinevus põhjendamata, kuid ka Euroopas on enamik palgaerinevusi põhjendamata.

Sellistest objektiivsetest kriteeriumidest nagu segregatsioon (koondumine nö meeste ja naiste aladele) ning tööaja, hariduse, staaži
vms erinevused tulenevat palgaerinevust loetakse põhjendatuks, kirjutas Delfi. Seda osa, mida ei ole võimalik selgitada mainitud näitajate abil, nimetatakse põhjendamatuks palgavaheks ja sellest suure osa võib moodustada diskrimineerimine – sama või võrdväärse töö eest ühest soost töötajale väiksema palga maksmine võrreldes teisest soost töötajaga.

“Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsi kohaselt on Eestis 1/3 palgaerinevustest põhjendatud ning 2/3 põhjendamata,” märkis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv Delfile.

Eurofoundi andmetest selgub, et Eestis oli 2007. aastal naiste ja meeste vaheline palgaerinevus suurim – 30,3 protsenti, väikseima erinevusega oli Malta, 2.4 protsenti ning Itaalias ja Portugalis on põhjendamatute palgaerinevuste trend kasvuteel.