Eesti tervishoius on olnud rõhk kuluefektiivsusel, aga kui see nihkuks kvaliteedile, mille sees hinnataks ka patsiendi rahulolu, keskenduks süsteem rohkem patsiendiga suhtlemisele, ütles Praxise analüütik Riina Sikkut.

Sikkut rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et mitte ainult tervishoiusüsteemis, vaid ka teistes süsteemides saadakse seda, mida mõõdetakse.

“Eesti tervishoiusüsteemis on olnud rõhk kuluefektiivsusel. See on ka see, mille eest WHO meid kiidab – selle rahasumma eest osutame ikka väga korralikku teenust,” märkis ta.

“Kui see rõhk läheks kuluefektiivsuselt kvaliteedile ja kvaliteedi sees hinnataks ka patsiendikesksust, seda, kuidas patsiendiga suheldakse, kuidas patsient jääb teenuse kasutamisega rahule, siis ilmselt tervishoiusüsteem paneks ka rõhku rohkem patsiendikesksusele. Aga see eesmärk tuleb talle seada,” lisas Sikkut.

Tema sõnul on lihtsat lahendust tervishoiu rahastamise osas raske ette kujutada, sest lõhe meie majanduslike võimaluste ja selle vahel, mida meditsiin suudab, järjest suureneb.

“Me võime ravikindlustusse minevat raha kahe- või kolmekordistada, aga me ei suuda ikka pakkuda patsiendile kõiki võimalusi, mis meditsiinis on. Tulebki teha valikuid ja see on raske. Hea oleks, kui see, mille alusel valikuid tehakse, oleks ühiskonnas laiemalt jagatud arusaam. /…/ Kui väga paljud tunnetavad süsteemi ebaõiglasena, siis sellisena see süsteem ei ole ka jätkusuutlik,” lausus analüütik.

Südamearst: ülekoormatud arstil ei jätku selgitusteks aega

Südamearst Margus Viigimaa märkis, et Eestis on arstiabi väga heal tasemel, aga arstid, õed ja hooldajad töötavad kindlasti märksa rohkem, kui nende Soome või Rootsi kolleegid. Tänu sellele seisabki süsteem püsti, kuid arstid on ülepinges ja neil ei jätku aega patsientidele kõike põhjalikult seletada.

“Olemasolevate tingimuste juures, kui arstid ja õed ei töötaks mitme koormusega, siis me ei hoiaks seda süsteemi üleval. Ja kust me arste saame juurde?” küsis ta.

Viigimaa oleks täiesti nõus sellega, et inimesed peaksid mingil moel enda eluviisidest tingitud tervisehädade ravi kompenseerima, sest südame-veresoonkonna haigused on niivõrd hästi ennetatavad.

“Siin on üks-ühene sõltuvus. Isegi inimene, kes võib öelda, et tal on geneetika kehv, vend surnud noorelt, vanemad haigestunud insulti, infarkti – nad saavad 10 aastat, 15, 20 kauem elada, kui nad on tervislikud,” kinnitas arst.

Oviir: nõukogu liikmete arvelt saaks raha kokku hoida

Europarlamendi saadik Siiri Oviir tõi välja, et kui Euroopas on arstil patsiendi jaoks vastuvõtul aega pool tundi, siis Eestis 10-15 minutit – töökoormuse vahe on suur.

“Kulutatud raha ja saavutatud tulemus on üks paremini tasakaalus olevaist Euroopas, aga see tuleb arstide, õdede, hooldajate isikliku töö arvelt,” lausus Oviir.

Ta tõi välja ka koha, kust saaks raha kokku hoida. Nimelt on kõik tervishoiuasutused üles ehitatud ärireeglitele – need on kas aktsiaseltsid või sihtasutused, millel on nõukogud.

“Olen olnud ka ise haigla nõukogus, ma ei taha siin ennast kergitada, aga selles nõukogus olin mina ainuke peale abilinnapea, kes tervishoiust midagi teadis. Kõik said palka. Mis mõte sellel on? Tahan öelda, et oleme üles ehitanud süsteemi juriidilise külje valele ideoloogiale toetudes, meil on nad ärihuvidele allutatud,” nentis Oviir.