Arstide palku saab tulevikus tõsta vaid makse suurendades, sest tervishoiu rahastamise suurendamine on möödapääsmatu, kinnitas poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk.
Uuringute järgi on Eesti tervishoiuteenustel juba praegu Euroopa parim hinna ja kvaliteedi suhe. Samas on see efektiivne meditsiinikorraldus rahastuse poolest patsiendi kohta Euroopa 36 riigi hulgas alles 26. kohal, näitab tänavune Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeks. WHO viitas juba 2010. aasta raportis, et praeguse sotsiaalmaksu osaga rahastatav haigekassa pole pikemas plaanis jätkusuutlik ja tervishoiusüsteemi toimimiseks vajatakse lisaraha, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
20 aasta pärast võivad käärid haigekassa tulude ja kulude vahel ulatuda koguni 1,4 protsendini.
“Kui me vaatame võrdluses teiste Euroopa Liidu ja ka OECD riikidega, siis Eesti kulutab suhteliselt vähe oma elanike tervisele, seda ka võrreldes oma elatustasemega,” rääkis Maailma terviseorganisatsiooni Eesti esinduse juht Marge Reinap.
Seetõttu pakkus WHO oma raportis välja ka konkreetseid lisaraha võimalusi.
“Kapitaliinvesteeringutelt sotsiaalmaksu maksmise, samuti pensioniäride pealt sotsiaalmaksu tasumist riigieelarvesse ehk siis riigieelarveliste eraldiste tõstmist,” loetles Reinap.
Praxise analüütiku ja WHO raporti ühe kaasautori Andres Võrgu sõnul on Eesti tervishoiu rahastamine sattunud nii öelda mitme V-tähega algava sõna lõksu – need on vaesus, väiksus, vanadus ja valitsus.
“Me oleme väike riik, mis teeb raskeks erakindlustuse rakendamise. Me oleme vaene riik, eriti võrreldes Soomega, mis teeb raskeks inimeste omaosaluse tõstmise ja otseselt muudest valdkondadest raha ära võtmise. Ja me oleme veel ka vananev riik, mis tähendab seda, et iga inimene ei saa hakata ka noorest peast ise endale raha koguma, sellepärast, et keegi peab samal ajal kinni maksma ka meie eakate ravi. Ja nii et kui võtta veel juurde neljas V, mis on valitseva koalistiooni jäikus võtta üldse arutlusele näiteks võimaliku maksupoliitika muutust, siis ei olegi lihtsaid lahendusi,” selgitas Võrk.
Tervishoiu lisaraha leidmisel kuluefektiivsuse tagamisest, haiglavõrgu muutmisest ja muudest ümberkorraldusest ei piisa. Seetõttu pole Võrgu sõnul siin laiemast maksude tõstmise arutelust pääsu.