Kuna hambaarsti külastamine käib paljudele inimestele üle jõu, võiks riik mõelda hambaravi käsitlemist esmatasandi tervishoiuteenusena, leiab uuringukeskuse Praxis juht Ain Aaviksoo.

“2000. aastal leiti, et hambaravi on üks teenuseid, mille eest haigekassa enam endisel määral ei maksa. Siis haigekassa roll järg-järgult vähenes ja tänaseks päevaks on täiskasvanutele jäänud hambaravi täielikult oma rahakoti peale,” rääkis Aaviksoo intervjuus “Terevisioonile”.

Aaviksoo sõnul on uuringutest selgelt näha, et hambaarsti juures käimine hakkas oluliselt vähenema. “Ta kasvas natuke meie jõukatel aastatel, aga ka käijad olid jõukamad. Tekkis selline väga oluline erinevus hambaravi kasutamise osas jõukamate inimeste ja vaesemate inimeste juures ning see vahe on sisse jäänud tänini.”

Aaviksoo hinnangul oleks teenust kindlasti võimalik osutada natuke odavamalt, aga kui Soomes ja Rootsi patsiendid on nõus rohkem maksma, siis turumajanduse moodi korraldatud tervishoius pilt selliseks kujuneb.

Olukorda parandaks tema sõnul see, kui teenust käsitleda esmatasandi tervishoiuteenusena, kuid see on juba poliitiline otsus. Ka summa, mis hambaravi aastas neelab on suur – ligi 800 miljonit krooni, mille maksavad peamiselt kinni inimesed ise.