Kohalike omavalitsuste toetus rahvaraamatukogude tegevusele on siiani olnud paraku ebaühtlane ning riigi poolt toetatakse peamiselt eesti keele ja kultuuri jaoks oluliste teavikute soetamist ning maakonna keskraamatukogude tegevust, kirjutab Meeli Murasov.

Raamatukogu on kõigile tuttav koht, kust endale lugemisvara leida ning raamatute ja ajakirjade laenutamine ning lugemise propageerimine on ja jäävad nähtavas tulevikus raamatukogude peaülesandeks. Selle kõrval täidavad raamatukogude töötajad aga ka ülesandeid, mis toetavad elanike toimetulekut digiühiskonnas ning aitavad hoida meie ühiskonna sidusust.

Nii nagu on mitmekesistunud infokandjad inimeste elus, on ka raamatukogude teenuste valik kasvanud vastavalt sellele, kuidas on muutunud inimeste vajadus info ja teadmiste järele. Kõige olulisem raamatukogude lisaülesanne on pakkuda tuge ja nõustamist neile inimestele, kes ei saa veel hästi hakkama digiseadmete ja digiriigi teenuste kasutamisega.

Igapäevastele arvuti- või nutitelefoni kasutajatele võib tulla üllatusena, et uuringute kohaselt ei kasuta koguni kümnendik 15-75-aastastest Eesti inimestest igapäevaselt internetti1. See tähendab, et ligikaudu saja tuhande inimese ligipääs internetis olevale infole ja avalikele teenustele on piiratud ning nad vajavad digiriigi teenuste kasutamisel abi. Selle arvu sisse ei ole arvestatud 75+ vanuses inimesi, kelle interneti kasutamise kohta regulaarselt andmeid ei koguta, aga kellel on samuti aeg-ajalt vaja erinevaid avalikke teenuseid kasutada.

Lisaks ei tasu unustada, et ebakindlust riigi digiteenuste kasutamisel võivad tunda ka need, kes on muidu aktiivsed uudisportaalide või sotsiaalmeedia kasutajad.

Paljude inimeste jaoks on just raamatukogu olnud see koht, kust nad on saanud abi ja nõu avalike digiteenuste kasutamisel, olgu selleks siis koroonatõendite allalaadimine ja trükkimine, vaktsineerimisaja broneerimine, e-rahvaloendusel osalemine, elektrihüvitise taotlemine või aegunud ID-kaardi uuendamine. Lisaks võib raamatukogust saada nõu küberturvalisuse osas.

Digiteenuste kasutamine on tänapäevases maailmas toime tulemiseks väga oluline, kuid see pole kaugeltki ainus valdkond, milles raamatukogud inimeste hakkamasaamist toetavad. Infomaterjale jagades ning üritusi korraldades levitavad raamatukogud teadmisi, jagavad oskusi ning aitavad kujundada inimeste hoiakuid, et nad elus hästi hakkama saaksid.

Raamatukogudes toimuvad nii rahatarkuse seminarid kui ka jäätmevaba elu käsitlevad aruteluringid, keelekohvikud ja käsitööringid, mälutreeningud ja jooga õpitoad, tervislikku toitumise loengud ja tööotsingu koolitused ning veel palju muudki. Oma tegevusega aitavad raamatukogud kaasa sellele, et Eesti elanikud oleksid elukestvalt õpihimulised, füüsiliselt ja vaimselt terved, keskkonnateadlikud ja käituksid turvaliselt.

Avalikku toetust raamatukogude tegevusele napib

Kohalike omavalitsuste toetus rahvaraamatukogude tegevusele on siiani olnud paraku ebaühtlane ning riigi poolt toetatakse peamiselt eesti keele ja kultuuri jaoks oluliste teavikute soetamist ning maakonna keskraamatukogude tegevust.

“Teatava kadedusega vaatavad raamatukogutöötajad haridusasutuste poole, mille digivahendite uuendamisse on riik palju panustatud.”
Hiljutise rahvaraamatukogude rolli analüüsi2 tarbeks intervjuusid läbi viies kuulsime raamatukogutöötajatelt lugusid sellest, et oodatakse teiste asutuste maha kantud arvuteid või mööblit, sest raamatukogul endal ei ole rahapuuduse tõttu võimalik neid soetada. Teatava kadedusega vaatavad raamatukogutöötajad haridusasutuste poole, mille digivahendite uuendamisse on riik palju panustatud.

Mõeldes sellele, kui tavaliseks on muutunud kaugtöö tegemine, võiksid just raamatukogud olla ideaalseks kohaks, kuhu kaugtööle minna. Selleks on vaja nii head internetiühendust kui ka privaatset nurgakest, kus saaks rahulikult oma tööle keskenduda. Kumbki neist tingimustest ei ole Eesti raamatukogudes siiani veel iseenesestmõistetavad.

Tagastuskastide ning laenutuskappide kõrval tuleks raamatukogudesse soetada kaasaegsed iseteenindusseadmed, mis aitaksid kokku hoida raamatukogutöötajate väärtuslikku aega, et nad jõuaksid põhjalikumalt abistada neid, kes seda vajavad. Raamatukogutöötaja ei peaks olema üksnes teavikute triipkoode skaneeriv kassapidaja, vaid teejuht info, teadmiste ja oskuste juurde.

Tööülesannete keerukusega koos peab käima ka vastav töötasu. Meie uuringu raames läbi viidud rahvaraamatukogude küsitlusest selgus, et 70 protsendi vastajate hinnangul ei ole raamatukogude töötajate töö õiglaselt tasustatud ega vasta töötajate kvalifikatsioonile.

Keskmiselt on raamatukogutöötajate palk ligikaudu viiendiku võrra Eesti keskmisest palgast väiksem. Lisades siia juurde fakti, et üle poole praegustest raamatukogude töötajatest jõuab järgmise 15 aasta jooksul pensioniikka3, on hädavajalik hakata mõtlema töötajate järelkasvule.

Tuleb panustada raamatukogude töötajatesse ja uuendada digitaristut

Tuletades meelde viimaste aastate ühiskondlike kriiside õppetunde, on selge, et usaldusväärse info levimise ning digiriigi teenuste kättesaadavuse nimel peavad kohalikud omavalitsused ja riigiasutused ühiselt pingutama. Raamatukogud saavad selles olla oluliseks partneriteks, kuid nende potentsiaali parimal moel rakendamiseks on vaja süsteemselt tegeleda tänaste kitsaskohtadega.

See puudutab kindlasti raamatukogude digitaristu kaasajastamist, veelgi olulisem on aga panustamine raamatukogude töötajatesse ja nende oskustesse, et raamatukogud saaksid olla kohad, kus toimuvad harivad üritused ja kuhu inimesed julgelt pöörduvad, kui nad vajavad abi infokülluses orienteerumisel ja avalike teenuste kasutamisel.

Raamatukogude aasta on kahtlemata suurepärane algatus raamatukogude tegevuse esile tõstmiseks. Et raamatukogud saaksid jätkuvalt kasvatada oma rolli info ja teadmiste pakkumisel ning digiühiskonna väravana vajavad nad järgmistel aastatel kohalikelt omavalitsustelt ja riigiasutustelt senisest oluliselt suuremat toetust oma tegevusele.

Osapoolte koostöös tuleks kavandada ja ellu viia rahvaraamatukogude digitaristu uuendamine, pakkuda raamatukogude töötajatele regulaarseid digipädevuste valdkonna koolitusi ning töötada välja lahendused raamatukogude töötajate töötasude süsteemi uuendamiseks ja töötasude tõstmiseks.

1 Statistikaamet (2022). Andmebaas IT32: 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi.
2 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
3 Mets, U., Viia, A. (2019). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele – kultuur ja loometegevus I: etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda.