Mõttekoja Praxis analüütikud Jane Ester ja Kaupo Koppel tutvustasid täna kultuuriministeeriumis uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Uuring näitab, et juhendamist tehakse enamsti kõrvaltööna.

Kuigi enamasti makstakse juhendamise eest ametlikku ja regulaarset tasu, on see väike ega võimalda äraelamist. Uuring näitab, et laulu- ja tantsupidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi või kõrvaltöö ning valdav enamik juhendajatest ehk 77% tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga. Sageli juhendatakse korraga mitut kollektiivi ning ühe kollektiivi juhtimise eest makstav keskmine töötasu jääb kõige sagedamini 50 ja 100 euro vahele. Ka kollektiivide endi eelarved on tagasihoidlikud ja kulud ületavad tihtipeale tulusid. Tähtajalised ja ajutised lepingud omakorda ei võimalda koori-, tantsu- ja orkestrijuhtidele sotsiaalseid garantiisid nagu puhkus, pension või lastetoetus.

Uuringu põhitulemused:

Laulu-ja tantsukollektiivide eelarved on üldjuhul väikesed ning kulud ületavad tulusid. Kollektiivide majandustegevus mõjutab seeläbi ka juhendajate heaolu ja hõivetingimusi, muutes need ebastabiilseks, ebaregulaarseks ja madalalt tasustatuks.

Kollektiivide juhendamist nähakse sageli kõrvaltegevuse, vabatahtliku tegevuse või hobina, mille puhul juhendaja ise ei eelda töötasu saamist ning kollektiiv ei eelda juhendajale töise tasu maksmist. Selle tagajärjeks võib olla juhendajaameti devalveerumine, eriti võttes arvesse, et tegemist on enamasti kõrgharitud töötajatega (84%), kel sageli lisaks ka erialane haridus (55%).

Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses.

Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud ning kohati puuduvad lepingulised suhted üldse. See võib mõjutada inimeste karjäärivalikuid ning pidurdada juhendajate vajalikku järelkasvu. Kaks kolmandikku kollektiivide juhendajatest ei ole juhendamistööga seotult ravikindlustusega kaetud.

Loe lähemalt uuringuaruandest või vaata esitluse ettekannet.