Eesti kutseharidussüsteemis on viimasel kümnendil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused.

Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad nüüdisaegse kutseharidusliku väljaõppe saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavale ning millised on nende tööandjate ootused Eesti kutseharidussüsteemi suhtes. Selle eesmärgi täitmiseks võetakse uuringus vaatluse alla varasemate kutseharidust puudutavate uuringute tulemused ning teiste riikide kogemused kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühitamisel. Kõige tähtsama osa uuringust moodustavad kutseharidusega töötajaid kasutavate ettevõtete seas tehtud küsitlus ja fookusrühmaintervjuud, mis annavad põhjaliku ülevaate sellest, milliseks peavad Eesti ettevõtted kutseharidusega töötajate pädevust ja koostööd kutseõppeasutustega.

Uuringu tulemused näitavad, et mida tihedamat koostööd ettevõtted koolidega teevad, seda parem on nende ettevõtete arvamus kutseharidusest. Ettevõtjate peamine mure on kutseõppeasutustes õppivate noorte üldine vähene võimekus ja motiveeritus erialal õppida ja töötada. Riigilt oodatakse rohkemat sekkumist haridusvalikute kujundamisse ja kutseõppe populaarsuse suurendamist. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö peamine probleem on osapoolte vähene algatusvõime.