Eesti arengu alternatiivne hindamine - jätkusuutlikkuse näitajad
Ülevaade projektist
Projekti eesmärgiks on edendada jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamist riigi ja erinevate majandussektorite arengustrateegiates ning elavdada ühiskondlikku diskussiooni arenguprioriteetide määratlemisel ja nendes kokkulepetele jõudmisel.
Projekti raames koostas PRAXISe projektimeeskond võimaliku raamistiku Eesti ühiskonna jätkusuutliku arengu käsitlemiseks ja töötas välja jätkusuutlikku arengut iseloomustava näitaja -- jätkusuutlik säästmismäär.
Projekti meeskond:
Tea Nõmmann - projektijuht. Tea on lõpetanud Columbia Ülikooli USAs ja Tallinna Tehnikaülikooli. Projekti tegemise ajal töötas ka õppejõuna Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis. Praegu töötab Läänemere Linnade Liidu (UBC) Keskkonnakomisjonis Soomes. Konsultandi ja eksperdina on Tea spetsialiseerunud jätkusuutliku arengu ja selle hindamise temaatikale ning majanduse ja ettevõtluse keskkonnahoidlikkusele. Eesti Keskkonnaaudiitorite Koja asutajaliige.
Lauri Luiker - analüütik. Lauri on lõpetanud Genfi Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Ta on Estonian Business School'i professor ja majandusteooria õppetooli juhataja. Projekti ajal töötas Lauri šveitsis Genfi Ülikooli Rahvusvaheliste Uuringute Instituudis õppe- ja uurimisassistendina.
Paavo Eliste - analüütik. Paavo on lõpetanud West Virginia Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli. Paavo on West Virginia Ülikooli doktorand keskkonna ja avaliku sektori majanduse alal. Ta töötab Maailmapanga analüütikuna järgnevates valdkondades: vaesuse leevendamine ja loodusressursside haldamine, väliskaubanduse ja keskkonnapoliitikate vahelised seosed, keskkonnaindikaatorite rakendamine avaliku sektori poliitikates.
Tulemused
Raamat
Eesti arengu alternatiivne hindamine: jätkusuutlikkuse näitajad Projekti tulemused võtab kokku PRAXISe raamat "Eesti arengu alternatiivne hindamine - jätkusuutlikkuse näitajad", mis käsitleb alternatiivset lähenemist riigi arengusuutlikkuse hindamisele. Autorid leiavad, et riigi areng on jätkusuutlik, kui ühiskonna kogu heaolu ja rikkus ajas ei vähene, vaid püsib muutumatuna või suureneb. Rahvusliku rikkuse muutust ajas kajastab agregeeritud näitajana jätkusuutlik säästmismäär, mis seob endas erinevaid elu- ja poliitikavaldkondi ning võimaldab hinnata kompromisse. Jätkusuutlik säästmismäär vaatab kaugemale kui traditsiooniline sisemajanduse kogutoodang (SKP), kuna võimaldab jälgida kuidas riigi arenguprotsessi rahastatakse ning mis on majandusarengu aluseks.
