Uuringu eesmärk on analüüsida vanemahüvitise seaduse kehtestamisega kaasnevaid mõjusid sündimuskäitumisele ja tööturukäitumisele.

Analüüsime muutusi sündimuskäitumises, sünnitanud naiste struktuuris enne ja pärast vanemahüvitist 1990ndate lõpust kuni 2007. aastani. Võrdleme sünnitanud ja mittesünnitanud naiste haridust, majanduslikku staatust, sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekut ja eelnevat laste arvu aastatel 2000—2007. Samuti analüüsime, kuidas on muutunud sündide vaheline aeg. Lisaks võrdleme, kas kõrge- ja madalapalgaliste naiste sünnitamisekäitumise erinevuses on toimunud mingit muutust võrreldes vanemahüvitise eelse perioodiga.

Analüüsime naiste tööturule naasmise kiirust, vanemahüvitise võimalikku mõju ema tööturukäitumisele enne sünnitamist, analüüsides tööturuseisundi ja töötasu muutust sünnitamisele eelneval perioodil. Samuti analüüsime ka vanemahüvitise võimalikku mõju meestele. Lisaks vaatame ka meeste poolt võetud lapsehoolduspuhkuste ja täiendavate tasustatud puhkepäevade sagedust ja kestust.

Analüüsimiseks kasutatakse peamiselt Sotsiaalkindlustusameti pensioniregistri andmed, Tervise Arengu Instituudi meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu individuaalandmed.

Tegu on 2006. aastal läbi viidud vanemahüvitise analüüsi jätku-uuringuga (Vanemahüvitise mõju analüüs).

• Võrk, A., Tiit, E-M., Karu, M. Vanemahüvitise mõju tööturu- ja sündimuskäitumisele. Riigikogu Toimetised 19/2009.