Poliitikauuringute Keskus Praxisisel esitles aprillis täiskasvanute gümnaasiumide kutseõppeasutustega liitmise mõjuanalüüsi. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, et hinnata esimeste liidetud koolide kogemuse põhjal liitmise mõju ja eesmärkide täitmist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel on alates 2019. aastast liidetud täiskasvanute gümnaasiumid kutseõppeasutustega viies maakonnas. Liitmiste põhieesmärk on pakkuda täiskasvanutele üldhariduses paindlikumat õpet, paremaid õppetingimusi ja -keskkonda ning parandada õpetajate töötingimusi, seal hulgas võimaldada täiskoormusel töötamist.
„Liitmise laiem eesmärk on vähendada madala haridustasemega täiskasvanute osakaalu rahvastikus, sest nagu statistika näitab, mõjutab haridustase inimeste tervist, töö- ja sotsiaalelu ning turvatunnet ühiskonnas. Seega on väga oluline, et liitmiste järel leiaksid üldhariduses õppimist jätkata soovivad täiskasvanud endale sobiva kooli üles ja edasiõppijate üldarv ei langeks,“ sõnas ministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin Tatrik. „Valminud analüüsi järelduste põhjal saame seada järgmisi samme täiskasvanud õppijate õpivõimaluste mitmekesistamiseks.“
Mõttekoja Praxis analüütiku Marleen Allemanni sõnul on liitmine parandanud õppekeskkonda ja kooliperede liikmetele saab pakkuda nüüdisaegsemaid õppimis- ja töötingimusi, sh mitmekesisemat digitaristut. „Samas ei ole kõik liitmise eesmärgid täielikult saavutatud ja mõnede muutuste mõju ei ole jõudnud veel avalduda ning eeldab ka arendustegevusi. Näiteks on vaja mõelda, kuidas ja mil määral lõimida omavahel üldharidus- ja kutseõpet, et liitmise järel saaksid õppijad osa mõlema haridusliigi võimalustest,“ tõdes Allemann.
Valminud analüüsi aluseks on täiskasvanute gümnaasiumide liitmised kutseõppeasutustega Haapsalus, Rakveres, Võrus, Paides ja Raplas. Esimesed täiskasvanutele üldharidusõppe avanud kutseõppeasutused, mille kogemust analüüsiti, on Haapsalu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Võru Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja Kehtna Kutsehariduskeskus.
Uuringu lõpparuandega saab tutvuda Praxise kodulehel.
Taust: Statistikaameti andmete põhjal on 2022. aastal Eestis üle 72 000 keskhariduseta inimese vanuses 25–64 eluaastat. Muret tekitav on madala haridustasemega inimeste suur osakaal noorte hulgas, mis võib viia madala haridustasemega inimeste osakaalu kasvuni juhul, kui õpingud katkestanud noori ei õnnestu keskhariduse omandamise juurde tagasi tuua. 18–24-aastaste keskhariduseta ja õpinguid mitte jätkavate noorte osakaal on viimased 10 aastat püsinud samal tasemel. 2022. aastal oli see 10,8%, seejuures on haridusetee katkestajaid rohkem meeste seas.