Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR esitlesid uuringu “Sooline palgalõhe Eestis” tulemusi.
Uuring eesmärk oli uurida soolist palgalõhet ehk erinevust Eesti meeste ja naiste keskmiste palkade vahel perioodil 2000-2008 ning selgitada, millest on see erinevus tingitud.
Eesti Tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-
2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim.
See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltuvust meestest kui ka laste vaesusriski. Palk ei mõjuta üksnes oleviku elukvaliteeti, vaid on määravaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus.
Võrdväärse töö eest on õigus saada võrdset palka sõltumata sellest, kas töö tegija on naine või mees. Seda elementaarset inimõiguse printsiipi toetab Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt 92% Eesti elanikest.
Keskmisest soolisest palgalõhest moodustas selgitatud palgalõhe 4,4 ja selgitamata palgalõhe 24,3 protsendipunkti. Seega oli vaadeldud tegurite alusel samal ametil,samal tegevusalal, samasuguse tööaja, sama vanuse jm sarnaste teguritega naiste ja meeste palgalõhe 24,3%. Tuleb tähele panna, et selgitamata soolise palgalõhe põhjused võivad olla nii mittemõõdetavad tegurid nagu näiteks isikuomadused (ambitsioonikus, riskialtisus jmt), diskrimineerimine või liialt vähedetailsed statistilised andmed.
Sooline palgalõhe on kompleksne nähtus ja väljendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mis onmõjutatud paljudest erinevatest ja üksteisega seotud aspektidest. Seetõttu ei ole palgalõhe vähendamiseks olemas ühte meedet, vaid tarvis on kasutusele võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel (nii üksikisiku, organisatsioonide kui ka riigi tasandil). Samuti peab palgalõhe vähendamisele suunatud tegevus olema järjepidev ja pikaajaline.
Kolm valdkonda, millele võiks meetmete rakendamisel enam tähelepanu pöörata, on avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine ning palgaandmete ajakohane ja põhjalik kogumine.
Uuring “Sooline palgalõhe Eestis” valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ESFi programmi “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” raames. Uuring hõlmas nelja etappi: “Soolise palgalõhe teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade”, “Sooline palgalõhe Eestis: Empiiriline analüüs”, “Sooline palgalõhe organisatsioonis: juhtumiuuringud” ja “Sooline palgalõhe Eestis: Poliitikameetmete analüüs”.