Eesti vabaühendustele pakuvad mitmesuguseid toetusvõimalusi nii avalik kui ka ärisektor, samuti üksikisikud. Kuivõrd rahastamisega seonduv on vabaühenduste elujõulisuse seisukohast määrava tähtsusega, siis on oluline leida oma tegevusele ja arengustrateegiale sobivaimad allikad ning neid vastavalt vajadusele kombineerida. Ühenduste rahastamise mitmekesisust puudutavas raportis kirjeldatakse, milline on Eesti vabaühenduste rahastamise hetkeolukord (millised on peamised toetusallikad ja väljakutsed) ning tuuakse välja olulisemad trendid, mis rahastamist lähiaastatel mõjutavad. Raporti lõpus on tegutsemissoovitused ja tööriistad, mille abil oma organisatsiooni tegevust paremini planeerida.

Näiteks selgus trende ja ühenduste häid praktikaid uurides, et suurenev konkurents nii sektorite vahel kui ka kolmanda sektori sees toob kaasa järjest suurema vajaduse jõuda selgusele selles, kellele ja mida organisatsioon pakub ning kuidas ta seda teeb. Sealjuures tuleb üha aktiivsemalt tegeleda nii sihtrühma, koostööpartnerite kui ka laiema avalikuse teadliku teavitamisega. Üha olulisem on hoida end pildil – selgitada, mis on konkreetselt organisatsiooni tegevuse lisandväärtus, mis eristab ühendust teistest samas valdkonnas tegutsevatest ühendustest või ettevõtetest.

„Rahastamise raporti eneseanalüüsi tööriistu saab edukalt oma strateegia aruteludel kasutada organisatsiooni strateegiakujundamise osana. Nende ülesannete lahendamise tulemusena selguvad need probleemsed kohad, milles organisatsioon võib nõustamist vajada.“ — Anu Viltrop, MTÜ Kodanikukoolitus

Raportis pakutud tegutsemissoovitused ja tööriistad töötati välja koostöös vabaühendustega, et leida ühenduste vajadustele ja eesmärkidele sobivaimad lahendused.