Võttes arvesse, kui tehnoloogia- ja teadmusmahukaks on muutunud majandustegevus, on ilmne, et iga riigi jaoks on väärtuslik ressurss kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kelle peamine konkurentsieelis on teadmised ja kelle töö seisneb mitterutiinsete probleemide oskuslikus lahendamises. Need teadmised, oskused ja võimed on hinnas igas arenenud riigis ning tippspetsialistid on ise rahvusvaheliselt erakordselt mobiilsed, olles vabad valima töötamiseks neile sobiva koha ja tingimused. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu kui ressursi nimel konkureerivad kõik arenenud riigid.

Selles projektis uurime, milline on välisspetsialistide mõju Eesti majandusele ja maksulaekumisele? Fookuses on välisspetsialistid, kes  tegutsevad IKT ning loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas spetsialistide, tippspetsialistide ning juhtidena. Kokku töötas 2019. aastal sellistel ametialadel 2891 välismaalast.

Välisspetsialistid on kõrgepalgalised ja nende töötasudelt makstavad maksud suhteliselt suured. Nii ulatus Euroopa Liidust (EL) tulnud välis­spetsia­listidel keskmiselt 11 500 euroni ja väljastpoolt EL-i tulnutel 13 500 euroni inimese kohta. Kokku laekus 2019. aastal välisspetsialistide töötasudelt Eesti riigile ligikaudu 37 miljonit eurot sotsiaal- ja tulumaksu. Samas oleks keskendumine ainult töötasudelt makstud maksudele eksitav, sest välisspetsialistid:

  • aitavad Eesti ettevõtetel luua ka lisandväärtust, mida ilma nende abita Eestis ei tekiks, kuna see osa majandustegevust jääks tegemata. Lisandväärtuse suurenemise tulemusel kasvab nii otseste (nt sotsiaal- ja tulumaks) kui ka kaudsete maksude (nt aktsiisid, käibemaks) laekumine;
  • kulutavad ka osa oma sissetulekust Eestis ning see elavdab siinset majandust, mis omakorda tähendab seda, et luuakse rohkem lisandväärtust ja sellelt laekub maksutulu.

Nende mõjude arvesse võtmiseks kasutasime kogu majandust hõlmavat üldise tasakaalu mudelit. Analüüsi tulemustest selgus, et ainult välisspetsialistide töötasudelt makstud otsestele maksudele keskendudes alahindaksime nende maksupanust peaaegu poole võrra. Kui summeerida nii välisspetsialiste töötasudelt makstud otsesed tööjõumaksud kui ka välisspetsialistide toel loodud lisandväärtuse suurenemisest kasvanud otseste ja kaudsete maksude laekumine, siis näeme, et välisspetsialistide maksupanus Eesti riigieelarvesse oli 2019. aastal 74,5 mln eurot. See on ligilähedaselt võrdne Viljandi linna kahe aasta eelarvega