Muutused ja refomid on muutnud Euroopa avalikku sektorit juba mõnda aega. Need võivad olla mõjutanud nii avalike teenuste kvaliteeti kui ka avaliku sektori töötajate tööelukvaliteeti. Uuringu eesmärk on analüüsida Euroopa Liiduga peale 2004. aastat ühinenud riikide keskvalitsuste töötajate ja teenistujate töösuhteid ja töötingimusi. Analüüsi fookuses on Tšehhi Vabariigi, Eesti, Slovakkia ja Rumeenia keskvalitsused, mida iseloomustab mõnevõrra erinev avaliku halduse, avaliku teenistuse ning töösuhete süsteem ja nende arengud.

Riik kui tööandja on riigiti erinev

Töösuhteid ja töötingimusi otseselt kujundab see, kas keskvalitsuses on juurutatud eraldi staatusega avalike teenistujate süsteem. Selline eraldi avaliku teenistuse süsteem on veel suuresti juurutamata Tšehhis. Eestis ja Slovakkias on küll avaliku teenistuse süsteem olemas, kuid selle kõrval on olulises osas ka töötajaid, kelle töösuhted on kujundatud tavapäraste töösuhet reguleerivate seaduste järgi. Rumeenias on kõige ulatuslikumalt juurutatud eraldi staatusega avalike teenistujate süsteem.

Erinevates avaliku teenistuse ja töösuhete süsteemides käsitletakse riiki kui tööandjat erinevalt. Kõige kesksemalt kannab riigi kui tööandja rolli Rumeenia riik. Slovakkias on töösuhete ja töötingimuste kujundamine kindlates küsimustes tsentraliseeritud riigi tasandile. Samas Eestis ja Tšehhis kannavad tööandja rolli suuremal määral erinevad riigiasutused ning riik koordineerib neis asutustest töösuhteid ja töötingimusi vaid piiratud ulatuses. Kõikides riikides, väljaarvatud Eestis, on ametiühingud kõige olulisem töötajate esindusvorm. Eestis olulisemal kohal on ametiühingute välised töötajate esindajad.

Töötingimused kujundatakse läbi erinevate tegurite

Selles üldises töösuhete raamistikus on töötingimused erineval määral kujundatud seaduste, tööandja personalipraktikate ning kollektiivsete ja individuaalsete läbirääkimiste läbi. Siinjuures Tšehhis, kus ei ole veel juurutatud eraldi avaliku teenistuse süsteemi, on töötingimused suuremal määral tööandjate ja töötajate kujundada. Eestis ja Slovakkias on seadustel, sealhulgas avaliku teenistuse seadustel oluline roll töötingimuste sätestamisel, samas võimaldavad seadused mõnevõrra töötingimusi kujundada tööandjatel ning võimaldavad ka mõningast läbirääkimist. Rumeenias on töötingimuste kujundamine kõige suuremal määral keskselt kujundatud, samas võimaldab süsteem ettemääratud raamistikus ka kollektiivseid läbirääkimisi.

Selles üldises raamistikus on märgata ka tendentsi, et keskne töösuhete ja töötingimuste koordineerimine on vähenenud. Ühest küljest suurendab selline lähenemine asutuste ja töötajate võimalusi kujundada just neile sobivad töötingimused ja praktikad töö korraldamiseks. Samas kaasneb sellega töösuhte ja töötingimuste erinevus erinevates keskvalitsuse osades ja võib mõjutada riigi avaliku võimu toimimist.

Majanduskriis mõjutas töötingimusi

Olulisemaks teguriks, mis keskvalitsuse teenistujate ja töötajate töötingimusi on viimasel 10 aastal mõjutanud, on majandussurutis. Majanduskriis ja riigisektori finantskriis tekitas surve töötajate arvu vähendada, vähendada tööjõukulusid, sealhulgas vähendada töötasu ning vähendada koolitusi, ning suurendas töökoormust ja tööaega.

Osaliselt majandussurutisest kantud praktikad on tekitanud surve ka ühtlustada keskvalitsuse teenistujate töötingimusi teiste avaliku sektori ja erasektori töötajatega. See omakorda on vähendanud keskvalitsuse teenistujate kui avaliku võimu teostajate suhtelist eristaatust.