Töölepingu seaduse ellu viimine toob paratamatult kaasa mitmeid kulutusi, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni kogumisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osapooltele. Neid halduskulusid käesolev uuring hindabki.

Uuring näitab, et kui jätta kõrvale kulu tööseadusandlusega kursis püsimisele, on rahaliselt kulukamaks infokohustuseks ettevõtetele töösisekorraeeskirjade koostamine ja tutvustamine. Kuna seda tehakse enamikus ettevõtetes, on kulu suur. Järgnevad tööraamatute ja isikukaartidega seotud tegevused. Küllalt suur on ka õiendite väljastamise kulu, kuigi tegelikult ei pruugi neid sugugi kõik tööandjad väljastada. Teavitustegevustest on arvestatava ajakuluga täistööajaga töötajate teavitamine võimalusest töötada osaajaga, samuti teavitamine töörežiimi või tasustamise muudatustest.

Töölepingu seadusest tulenevate kohustuste täitmine toob Tööinspektsioonile kaasa kulu kokku 557 tuhat krooni ja tööandjatele üle 146 miljoni krooni aastas. Viimasel juhul moodustab suurima osa kuludest halduskoormus, mis tuleneb kohustustest töötajate ees. Infokulutustest on kulukaim uue töösisekorraeeskirja kehtestamine, mille puhul on selle koostamisest kulukamgi selle tutvustamine igale uuele töötajale. Samas on ka võimalus, et osades ettevõtetes ei ole töösisekorraeeskiri kasutuses sisulise dokumendina, vaid on koostatud vaid nõuete formaalseks täitmiseks, millisel juhul tekitab see tööandjale küll siiski halduskoormust, aga mitte kasu.

“Mõnede ettevõtete hinnangul aitaks halduskoormust vähendada tööinspektsiooniga suhtluse ning taotluste esitamise viimine elektroonseks.”

Üsna kõrge on ka töölepingute koostamise ja haldamisega kaasnev aja- ja rahakulu, mida aitaks alandada ehk infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine nende säilitamisel. Sellise lahenduste kasutuselevõtt tööraamatute ja isikukaartide funktsioonide täitmiseks tooks samuti olulise kokkuhoiu tööandjatele, kellest enamik näevad neid hetkel kasutute bürokraatlike kohustustena. Mõnevõrra keerulisem on hinnata informeerimise ja konsulteerimisega soetud kohustuste halduskoormust. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et tööandjad ei informeeri töötajaid süstemaatiliselt ja oleks oluline seadust teavituskohustuste osas täpsustada. Samuti on keeruline mõõta halduskulutusi õiendite ja iseloomustuste puhul, kuigi hinnanguliselt on need üsna madalad.

Vaata ka

Töölepingu seadus Riigi Teatajas

Tööinspektsiooni kodulehekülg