Uuring annab ülevaate tööjõupakkumise stiimulitest Eesti sotsiaalkaitse süsteemis ja sellest, kuidas muutused töötuskindlustuse korraldamises on viimase kümne aasta jooksul neid stiimuleid mõjutanud.

Kuivõrd Eesti kuulub nende ELi riikide hulka, kus nii maksud kui ka sotsiaalkulutused on küllaltki madalad, siis on üldjuhul kõrge ka inimeste motivatsioon osaleda tööturul.

Eestis on aegamisi kehtestatud mitmeid töö tegemisel ja raha teenimisel põhinevaid toetusi, mis on kasvatanud töötamisest saadavat tulu ning mida seostatakse tihti kõrgema tööjõupakkumise ja madalama ümbrikupalga levikuga. Nende eeliste hulka kuuluvad ka töötuskindlustus, vanemahüvitis ja töötamisest sõltuv vanaduspension.

Majanduskriisile eelnev kiire tööjõu kasv viitab, et ka varasem korraldus ei pärssinud inimeste motivatsiooni tööle asuda, ent kriisi tingimustes muutuvad erinevad toetused ja soodustused kindlasti olulisemaks kui varem. Uuringu järgi on ettenähtud pensioniea tõstmine kasvatanud vanemaealiste keskmist tööhõivet, samal ajal aga ka pensionile jäämist muude võimaluste kaudu, millest levinumad on töövõimetuspension ja varajane pensionile minek. Majanduskriisi tingimustes kasvasid riiklikud maksed töötuskindlustustele, ent kahanesid erinevad toetused töötajatele.

“Kõige tõenäolisem reformide tulemus on töötuse kasv, kuna ettevõtete jaoks muutub inimeste vallandamine lihtsamaks” – Andres Võrk

Mõningates olukordades ei soodusta Eesti pensioniskeemid kõrgemat tööviljakust ja kahandavad motivatsiooni tööd otsida, mis mõjutab nii madala kui ka kõrge sissetulekuga inimesi. Nii tähendab töövõimetuspensioni ja varajase pensionile mineku puhul isegi väikseima sissetuleku olemasolu ilma jäämist kõigist toetustest. See kahandab aga osalise tööajaga töötamist. Samuti ei soodusta mõningatel juhtudel toimetulekutoetused ega vanemahüvitised töökoormuse suurenemist.

Tööjõupakkumise probleemide lahendamiseks on välja pakutud erinevaid variante, sh vanemahüvitiste piiramist, töötute vanematega perede toetamist ja tulumaksusüsteemi muutmist. Nende rakendamine sõltub aga paljuski maksude laekumisest.

Vaata ka

Töötuskindlustuse seadus Riigi Teatajas