Tervishoiutöötajate näol on tegemist inimestega, kelle teadmisi saab rakendada ühtmoodi kõigis riikides ja kuna mitmel pool Euroopas valitseb selliste oskustega inimeste puudus, siis on tõenäoline, et ka Eestist rändab tulevikus välja palju tervishoiutöötajaid. Käesoleva uurimuse eesmärk ongi leida, milliseks võib kujuneda Eesti tervishoiutöötajate väljaränne, milline on selle mõju tervishoiutöötajate puudu- või ülejäägile ja pakkuda välja raamistik, kuidas väljarännet koolitustellimuse kujundamisel arvesse võtta. Uuring põhineb arvamusküsitlusel.

Uurimuse käigus leiti, et tervishoiutöötajate välismaal töötamise kavatsused, selle põhjused ja takistused ei erine väga palju ülejäänud Eesti elanike kavatsustest. Peamine välismaale mineku põhjus on oodatav kõrgem sissetulek ja paremad töötingimused, peamiseks takistavaks teguriks on pere ja kodu Eestis. Välismaale tööle mineku kindel plaan on umbes 5% tervishoiutöötajatest ja nad on valdavalt noored inimesed.

Tervishoiutöötajate migratsioon Eestist - Epp Kallaste, Andres Võrk, Marit Priinits 2004

Sealjuures ei pruugi väljaränne olla täiesti negatiivne trend, kuna 90% välismaale minna soovijatest tahaksid kunagi tagasi tulla ja nii tooksid nad kaasa ka täiendavaid kogemusi ja teadmisi. Samas teenib ajutine väljaränne end tasa vaid juhul, kui tagasi saabutakse suuremate teadmistega kui mindi ja kui neid teadmisi ka efektiivselt rakendatakse. Üldiselt  tähendab tervishoiutöötajate väljaränne aga märkimisväärset riigi ressursi raiskamist.

Uuringu aruandes kirjeldatakse mitmeid meetmeid migratsiooni mõjutamiseks või vältimiseks, et tagada piisav tervishoiuteenuse kättesaadavus Eestis, sh

  • koolitustellimuse suurendamine,
  • tõuketegurite vähendamine,
  • negatiivsete stiimulite rakendamine välismaale minekul,
  • olemasolevate ressursside parem kasutamine,
  • riikidevahelised lepingud migratsiooni juhtimiseks.

Kui väljarännanud tervishoiutöötajate asemele uued töötajad koolitada, siis tuleks õdede ja arstide koolitustellimust suurendada ligi 10% . Kuna õdesid on Eestis oluliselt vähem kui Sotsiaalministeeriumi poolt seatud eesmärk ette näeb, siis on võrreldes õdede üldise puudujäägiga migratsiooni mõju koolitustellimusele suhteliselt väike. Koolitades väljarännanud töötajate asemele uusi, tuleb aga arvestada, et väljaränne juba toimub ja hoogustub lähiaastatel, koolitustellimus hakkab tervishoiutöötajate arvule mõju avaldama aga alles aastate pärast. Lühikese aja vältel tekib migratsiooni tõttu siiski töötajate puudus.

Üldiselt võib öelda, et töötajate puuduse vähendamiseks tuleks kaaluda väljarännet ajendavate või tagasirännet soodustavate tegurite mõjutamist, sest töötajate juurde koolitamine tegeleb migratsiooni tagajärgedega ja on seetõttu rände mõjutamise seisukohast ebaefektiivne.